“Bloodstainedis on olemas kõik see, mis ühe metroidvania heaks teeb,” ütleb Martin. “Siin on olemas järg-järguline kaardi avastamine ja mõistatused ning võitlus, mille puhul sa saad täpselt ise valida, milliste relvade ja maagiaga neid lahendada.”

Võitlus ja kaardi avastamine on ka üsna heas tasakaalus, nii et kumbki ei hakka teist otseselt segama.

“Kui midagi pahupoolelt välja tuua, siis mulle ei meeldi see, et siin on liiga palju asju, mida tuleb üles korjata. Varustusmenüü on mingit meisterdamiseks vajalikku kola täis. Mulle meeldivad metroidvaniad, mis on minimalistlikud,” räägib Martin. Näidetena toob ta viimasest ajast “Axiom Verge’i” ja “Shadow Complex Remastredi”, aga ka originaalse “Castlavenaia: Symphony of the Nighti”.

“Süda on aga sellel mängul õiges kohas ja see on kõige olulisem, selliseid mänge tänapäeval palju ei teha,” lisab ta.

Reinu aga mängu graafiline stiil ära ei osta. “Seda tehti mitmeid aastaid ja nüüd liiga hea see just välja ei näe.” Martini sõnul aga see selle mängu puhul kõige olulisem ei ole ning tema annab sellele esialgse mulje pealt ostusoovituse.

“Vanade 2D “Castlevaniate” fännidele on see ikka kohustuslik.”

“Bloodstained: Ritual of the Night” ilmus 18. juunil arvutile, Playstation 4-le, Xbox One’ile ja Nintendo Switchile ning maksab 40 eurot.