Eelmisel nädalal ilmus selle aasta üks olulisemaid kui mitte kõige olulisem videomäng “Death Stranding”.

Hideo Kojima keerab teada-tuntud avatud maailma mängude valemi peapeale ja teeb sellest midagi täiesti uut, mis on löönud mängurid kahte: osadele see meeldib väga, nad on sellest vaimustuses ja osad ei saa üldse aru, miks sellist mängu keegi üldse mängida viitsib.

Tõde on ilmselt kuskil nende kahe vahel, sest “Death Stranding” on mäng, mis üllataval kombel suudab korraga olla igav ja detailne pakivedamissimulaator ja samal ajal pakkuda sellist lugu, mis jääb sind veel pikaks ajaks end meelde tuletama.