Lisaks lihtsad toimetuslikud vead, kus ühes peatükis käib jutt olevikus (oleme, läheme, tuleme), ja teises on jutt järsku minevikus (läksime, olime, tulime.)

Tõenäoliselt on mu häiritus tingitud just sellest, et ootasin raamatust terviklikku juttu, mitte blogi väljatrükki. Ja sestap on ühe lugemisega mingeid asju veidi liiga palju. Väga hulgaliselt on teksti siginenud mõttetuid olmedetaile.

Milliseid detaile sinna siginenud on?

“Seekordne Strasbourgist tulek oli jälle tõeline närvide mäng. Esiteks pidin tulema lennukiga, mis pidi maanduma 16 paiku, siis oleksin pidanud istuma 16.41 rongile, et jõuda koju kella 17-ks, et siis asjad nädalaseks Eestis olekuks pakkida ja uuesti koos ema ja Steniga kella 18-sele rongile jõuda, et olla kell 18.30 lennujaamas. Lend küll tiba hilines, aga mitte märkimisväärselt, seega paanikaks polnud põhjust. Rongijaamas nägin, et rong hilineb ligi 10 minutit. See tegi ärevaks, aga ikka polnud paanikaks põhjust. Rong seisis veel kaua rööbastel, aga ikkagi liikus, mida ma arvasin olevat positiivne lahendus.”

Või:

“Kui buss peatus, tormasin nii kiiresti kui kleidis ja kohvriga suutsin. Jooksin Euroopa välisteenistuse eest läbi, mille ees seisvad sõdurid registreerisid selle ilmaime. Kodus loopisin asjad kiiresti kohvrisse ja tormasime välja. Suur oli nendesamade sõdurite üllatus, kui umbes 15 minutit hiljem jooksis seesama naisterahvas nüüd juba tunduvalt suurema kohvri ja lapsega tagasi teises suunas. Meie õnneks buss hilines ja jõudsime joostes peatusse koos bussiga. Seal me istusime, üleni higised, aga vähemalt bussis.”

Kindlasti annab raamat hea sissevaate parlamendisaadiku elu igapäeva ja mõttemaailma ning mingil määral ka protsessi. Kuna Kallas süsteemi ning oma valdkonda läbi ja lõhki kahtlemata tunneb, suudab ta kohati keerulisi poliitilisi teemasid seletada lahti piisavalt lihtsalt, et lugeja, kes igapäevaselt poliitikale tähelepanu ei pööra, samuti asjadest aru saaks.

Mis episoodid need on?

Teisalt, räägitakse aegajalt mingitest poliitilistest episoodidest, mis juhtusid kirjutamise ajal eile, tänaseks on sellest möödunud aga kolm aastat. Kuna asi oli “eile”, ei vaevu Kallas tausta alati lahti seletama ning seetõttu on keeruline kohe aru saada, millest jutt või miks asi nii oluline järsku oli.

Kokkuvõttes jääb tunne, et toimetajad pole raamatu loomisel just liiga aktiivset tööd üles näidanud. Oleks võinud tuua ju ära üks-kaks käbedamat reisikogemust, rääkida parlamendis toimuvast natukene rohkem ja koos isiklike tähelepanekutega saanuks hulga sisutihedama, vaheldusrikkama ja õhema raamatu. Et aga valimised on ukse ees ja jõulud samuti, tuli selline kiirkorras toode. Julgen soovitada poolt raamatut, poole pealt võib ära lõpetada, sest midagi uut enam ei tule.