Rubriiki toetab
- Ligi 4000 raamatut ootavad sind!
- Loe või kuula telefonis ja tahvlis
- Vaata rohkem!
Soome pikima ametiajaga president, karismaatiline Urho Kaleva Kekkonen (1900-1986) Kekkonen tegutses aastakümneid Eesti heaks nii poliitika telgitagustes kui ka eesliinil. Eesti-pisikusse nakatus ta Helsingi ülikoolis õppides ja lahti sellest enam ei saanudki ning hõimuvelledega suhete hoidmist pidas Soome pikima ametiajaga president oluliseks ka siis, kui poliitiline seis seda justkui ei soosinud.
Põneva eluloo ja karjääriga Kekkonen tegi oma presidentuuri ajal Eestisse 1964. aasta märtsis lausa legende tekitanud eraviisilise külaskäigu. Välismaal küll kritiseeriti Moskva loal toimunud visiiti, kuid eestlaste jaoks oli toimunu kahtlemata tähtis ja seda võeti kui toetusavaldust okupeeritud Eestisse. Kohtadesse, kus Kekkonen Eestis viibis, oli siis tegemist suusaraja või saunalavaga, jäid temast maha anekdoodid ja vested, mis levisid legendidena suust suhu.
Emeriitprofessor Pekka Lilja ja toimetaja Kulle Raig kirjutavad raamatus “Urho Kekkonen ja Eesti” presidendi rollist Eesti ja Soome suhete arengus. Raamatus on rohkesti uut teavet 1920. ja 1930. aastatest, sõdade ajast ja mainitud Eesti-visiidist 1964. aasta märtsis. See visiit avas kahe maa suhetes pärast pikka vaikelu uue ajastu: jälle hakkasid Soome lahel sõitma reisilaevad, aegamööda tihenesid elualade- ja inimestevahelised kontaktid.
