1. Loe läbi populaarne Minu… raamatute sari

Ei, ma ei mõtle siin raamatuid, mille allakirjutanu on avaldanud. Esiteks pole selliseid veel olemas ja teiseks oleks ülimalt egoistlik nii julmalt oma töökohta ära kasutada, et iseenda toodangut reklaamida.

Ma mõtlen siin kirjastus Petrone Print poolt aastaid tagasi käima lükatud raamatusarja, mis koosneb erinevate inimeste poolt, kes mööda maailma rännanud, kirja pandud lugudest. Kõik neist on mingil moel isiklikud pajatused. Mõni analüüsib kohalikku kultuuri, teine jutustab pidudest.

Mõni koostab reisikirja, mõni räägib oma koolitööga seotud uurimistööst džunglis. Igal juhul on võimalik reisida nende raamatute abil igale poole. Suurlinnadesse, täielikult eraldatud paikadesse. Meredele, saartele, maa peale, maa alla, külmadesse ja kuumadesse paikadesse. Vaatame paari soovitust.

Alustame ühest uusimast, Triinu Viiluka poolt kirja pandud “Minu Viin. 17 000 kilomeetrit ja 17 aastat”. Saadaval Apollos, Rahva raamatus ja kirjastuse kodulehel. Juba raamatu sisukirjeldus maalib kireva pildi Viinist. Viini šnitslist hobuste kakapottideni, roosadest kastaniõitest käesuudlusteni, trammidest Saksa keeleni.

Teose autor Triinu Viilukas on ülikoolis eesti keelt õpetav ema, kes 17 aastat Viiniga läbi käinud on. Muusika huvilisena on ta loomulikult ülimalt tuttav Viini filharmoonikute loominguga, ehkki klassikalist muusikat ise ta ei mängi.

Raamatus selgub näiteks see, et põsemusidel on omaette teadus ja igal põsemusil oma nüansid ja tähendused, et Viini elanikele meeldib nende linn väga ja see, kuidas ikkagi kakskeelsete laste kasvatamine ja õpetamine välja võiks näha.

Läheme natukene kaugemale, Maria Kupinskajaga Alaskat avastama ning kelgukoeri kasvatama. Saadaval kirjastuse kodulehelt, Apollost ja Rahva raamatust.

Autor toob meieni pealtnäha külma ja lumise, seest aga sooja maailma, kus on üpriski palju kelgukoeri, keda valvata ja kasvatada tuleb. Seal on ka hulgaliselt turiste, keda need samad koerad ringi veavad. Ja siis on taamal hulk mägesid, millede vaatlemine hingetuks võtab. Hulgaliselt naljakaid ja elulisi sündmusi on selle raamatu kaante vahel kindlasti, ja kohati hakkab isegi kodus teki all lugedes külm.

Aga aitab jääliustikest või Viini linnasaginast. Järgmine raamat viib meid täiesti peaaegu üksindusse. Keset kahte sinist, koos ühe kollase täpiga. Nimelt on Uku Randmaa kirjutanud kaasahaarava loo “Minu maailmameri. Esimene eestlane, kes purjetas üksi ümber maakera”. Hangitav Kirjastusest, e-raamatuna ka Apollost.

Randmaa läks tuhande  krooni eest ostetud konservide ja ploki õllega purjekale, omamata liigseid purjetamisoskuseid. Ta polnud näiteks Läänemerest välja saanudki. Aga otsustas sõita ümber maailma.

Tee viib teda keset torme, kus kohati tuleb peaaegu lausa hammastega laevast kinni hoida, kuid ka troopiliselt palavatesse sadamatesse, kus õhtul mõnd sadamakõrtsi külastada. Või näiteks keset palava päikese poolt soojaks praetud merd, kus silmapiirini paistabki ainult sinine.

Vot, kolm soovitust siis sellist. Aga tõesti, Minu sarja raamatud viivad sind kõikjale. Näiteks naftaplatvormile Norras. Seega, võta ette kõikide raamatute nimekiri ja leia endalegi lemmik.

Ahjaa, kaks varianti oli ju mullivannis reisimiseks.

2. Kasuta virtuaalreaalsust

Leia ning pane endale pähe mõni virtuaalreaalsuse peakomplekt ning vaata virtuaalreaalseid reisivideoid. See peaks ka üsna hea olema… kuigi mul on sisetunne, et mitte nii hea kui raamatud.