Raamat

Kooli jaoks vaja raamat läbi lugeda? Elisa Raamatust leiab nii Tammsaaret kui muinasjutte

Koolilaste jaoks pole sugugi harvad olukorrad, kus loetud päevad enne lugemiskontrolli selgub, et kodus õiget raamatut pole, raamatukogu on kõik eksemplarid välja laenutanud ja klassikaaslastelt ka laenata ei saa, sest nemadki just alustasid. Isegi kui raamat on olemas, on ta tihtipeale paks ja raske ning kotti ei mahu. Kes tahakski endaga terve päeva lisaraskust kaasas tassida?

Elisa Raamat on lahendus mõlemale probleemile: raamatuvalikust leiab üsna palju kohustuslikku kirjandust, mis säästab hulga aega ja närve. Raamatut saab mugavalt lugeda nutiseadmest, mis tähendab, et raskeid raamatuid pole vaja kaasas tassida. Lugeda saab vahetunnis, koju jalutades, trenni minnes, sõpra oodates, isegi bussis seistes – suurt raamatut ühe käega naljalt ei hoia.

Päris pisikestele

Kuigi paljud noorematele lastele mõeldud raamatud on kodudes olemas, on Elisa neile siiski mõelnud. Esimeses kooliastmes palutakse lastel tihti lugeda vendade Grimmide muinasjutte – rohkem kui 60 muinasjutu hulgast leiavad lapsed oma lemmikud ning ka vanemad saavad vahvaid lugusid meelde tuletada. Uuematest teostest on olemas näiteks Andrus Kivirähki „Sirli, Siim ja saladused“ – väga südamlik, kuid samas naljakas raamat tavalistest linnas elavatest lastest ja nende unistuste maailmast.

Veidi vanematele

Edaspidi muutub kohustuslike raamatute nimekiri tõsisemaks. Mängu tulevad olulised eestlaste ajalooga seotud teosed, eesotsas Eduard Bornhöhe „Tasuja“ Jüriöö ülestõusust. Ilmselt ei pääse ükski laps ka Tammsaare „Kõrboja peremehe“ süvaanalüüsist. Samas saavad teismelised lugeda ka probleemidest, mis neid ennast kimbutavad – Aidi Valliku „Kuidas elad, Ann?“ on lugu 14-aastasest tüdrukust, kes peab oma elupõhimõtetes selgusele jõudma, abiks vaid ema endist punkarielu kirjeldav päevik.

Neile, kes on kirjanduse tunnis vabatahtlikult

Gümnaasiumiastme kohustuslikku kirjandust on Elisa Raamatus rohkelt, sest just viimase kolme aastaga loetakse läbi maailma ilukirjanduse koorekihti kuuluvad raamatud. Mõned neist on noorte jaoks kirjeldamatult igavad, teised aga haaravad isegi kõige vähem huvitatud 17-aastase endasse.

Möödapääsmatu klassika on Tammsaare „Tõde ja õigus“, mille ainetel näeme varsti ka filmi. Bulgakovi filosoofiline, poeetiline ja satiiriline „Meister ja Margarita“ nõuab süvenemist ja tekitab palju küsimusi, kuid on siiski väga nauditav lugemiselamus. Digitaalselt raamaturiiulilt ei puudu ka Boccaccio „Dekameron“ ja selles sisalduvad erinäolised novellid ega Oscar Wilde’i lugu noormehest, kes müüs igavese nooruse ja ilu nimel oma hinge.

Märksõnad: , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.