Raamat

Lugemisteraapia: kuidas ma Indrek Hargla raamatu pärast noa pooleks murdsin

Rubriiki toetab

  • Ligi 4000 raamatut ootavad sind!
  • Loe või kuula telefonis ja tahvlis
  • Vaata rohkem!

Mõni raamat on selline, mida võid uuesti ja uuesti lugeda ning ja villand ei saa. On hoopis tore, sest sisuga ehk samatähtis on see, kus kõikjal seda raamatut loetud on. Mina nimetan seda endamisi raamatuteraapiaks.

Mulle meeldib lugeda. Goodreadsi aasta lugemusest 62 raamatust, lahutab mind praegu veel kümme raamatut. Aga sinna alla arvestatakse vaid uued, varem mitte loetud teosed. Päris palju on neid, mida olen sel aastal uuesti lugenud. Ja ei, see pole mitte teine lugemine, vaid osade puhul viies, kaheksas, ehk kümmneski… ma ei tea, pole neid kokku arvutanud.

Ja üllatav on, et sääraseid raamatuid on päris palju, mida üle ja üle lugeda.

Üks esimene raamat, mis mulle pähe tuleb on “Vahva Sõduri Švejki Juhtumised Maailmasõja Päevil.” Ühel lõkkevestlusel seda mainides avastasin rõõmuga, et ma pole ainus, neid Švejki fanatte on veel. Selles teoses on nii palju pisidetaile, et avastan igal korral midagi uut. Eriti lemmik on stseen, kus Švejk end vahi all hoidvat, kuid kogemata kombel end silmini purju joonud politseinikut, läbi lumehangedes maantee talutab.

Kuna kordnik on purjus, aga siiski ametipostil, on ta end Švejki külge käeraudadega aheldanud. Heast südamest, nagu ikka, aitab Švejk siis politseiniku linna, et Švejk korralikult vahi alla saaks võetud. Nii liigutav, ja noh, mis seal salata, meeletult naljakas. Perfektne suvelugemine.

Neid raamatuid on veel

Teine raamat, mis mul aina ja aina uuesti loetud saab, on Indrek Hargla “French ja Koulu” sari, eriti just viimane raamat, “Frenchi ja Koulu reisid.” Olen seda lugenud nii Hispaanias puhkusel viibides rannas, kui ka Saaremaal. Suvekoju sauna ehitades sai võetud pähe idee ühte seina kadakaseibidest mosaiik laduda. Ja nii ma siis istusin, lugesin raamatut, hästi, lasin kõnesüntesaatoril seda endale ette lugeda ja saagisin kadakat seibideks.

Ja siis hakkasin seibe koorima. Koorisin, aga kuna kohati kiskus jutt nii põnevaks, suutsin ühel hetkel noa lihtsalt pooleks murda. No juhtub. Saun sai valmis, kadakamosaiiki seina ei saanud, aga mälestus jäi ja tõuseb iga kord Frenchi ja Koulut lugedes taas esile.

Kui tihti?

Kui tihti siis? Mõni raamat on selline, mida ei viitsi iga aasta lugeda. Mõnda tahaks lugeda iga poole aasta tagant. Näiteks mitmete Eesti ulmekirjanike ühistöös valminud “Saladuslik Tsaar” nime kandvat sarja, milles tänaseks on viis raamatut, armastan alati lugeda suvel.

Harry Potterit aga sügiseti, iga kahe kolme aasta tagant. Leo Kunnase “Gort Ashryni” triloogia lugemise isu tuleb tavaliselt peale veebruaris, kah iga mõne aasta järel. Siim Veskimehe “Kuu Ordu” raamatud töötavad eriti hästi võrkkiiges lesides.

Ja nii neid raamatuid, mida veel ja veel lugeda, aina koguneb. Teagi nüüd, kas peab kusagilt aega juurde hankima või vähendama uute raamatute kogust.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.