Raamat

Maailm meie ümber: lood metsast ja putukatest

Putukaid tavaliselt väga ei armastata. Nad sumisevad kurjakuulutavalt ja näevad sellised välja, et kohe-kohe ronivad nad püksisäärest üles või torkavad oma astla sügavale naha sisse. Kui putukas on tuppa sattunud, on tal tõenäoline kohtuda rullikeeratud ajalehega.

Sellistel hetkedel ei tule pähegi mõelda, kui olulist rolli putukad maailmas mängivad. Õnneks on Anne Sverdrup-Thygeson seda teiste eest teinud ja oma mõtted ka kirja pannud. Raamatus “Putukate planeet” kirjutab autor, miks on väikesed mutukad meile nii olulised ja miks me neid paremini hoidma peame.

Putukaid on igal pool – nii kuue tuhande meetri kõrgusel kui ka sügavates koobastes. Iga inimese kohta on neid umbes 200 miljonit. Nende keha katab turviselaadne skelett, neil võib olla keel jalatalla all, neil on meeletu kohanemis- ja paljunemisvõime ning hoolimata imetillukesest ajust suudavad nad nägusid meeles pidada.

Kuigi putukaid on palju, on nende arv viimaste kümnendite jooksul poole võrra kahanenud. See on hirmuäratav, sest ilma tillukeste putukateta saab hukka ka ennast looduse kuningana tundev inimloom. Putukad muudavad närbunud taimed ja surnud loomad viljakaks mullaks, millest saab tärgata uus elu. Nad tolmeldavad lilli ja on teistele loomadele toiduks. Ja selleks, et maailm ikka edasi pöörleks, tuleb meil neid hoida.


Üks koht, kus putukad eriti elada armastavad, on mets. Ka eestlaste jaoks on mets erilise tähendusega – see on kujundanud meie iseloomu, pakkunud toitu ja peavarju.

Metsavaimu heategu” sobib seega eestlase lugemisvarasse suurepäraselt. Raamatusse on autorid Risto Järv ja Kadri Roosi kirja pannud sada eesti muinasjuttu metsast, seal käivatest inimestest, seal elutsevatest loomadest ja üleloomulikest olenditest. Kogumikus on ka selliseid jutte, mis viivad lugeja laane sügavamatesse soppidesse – lõpuks toob aga tee meid ikka metsast välja.

Märksõnad: , , , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.