38-aastaselt jätab Mia Kankimäki maha oma töö Helsingis ning sõidab Kyōtosse tuhat aastat tagasi elanud õuedaami Sei Shōnagoni jälgi ajama. 

Sei mõtisklused ja tähelepanekud tunduvad imetlusväärselt kaasaaegsed ning tema kirja pandud nimekirjad tunduvad otsekui blogisissekanded. 

Jaapanis vaimustub Mia nii templitest, kirsiõitest kui ka teemajadest. Imetletud õuedaami jälgi ajades taipab Mia ka seda, mida ta ise elult tahab ning tema elamustest sünnib tõsielulugu – „Asjad, mis panevad südame kiiremini põksuma“. 

Öised mõtted

Vaid mõni aasta pärast eelmise raamatu sündmusi istub Mia Kankimäki taas lennukisse, seekord sihtkohaks Aafrika. Aafrikas loodab ta näha, kuidas seal sada aastat tagasi elas Taani kirjanik, paruness ja kohvifarmer Karen Blixen. 

Edasi viib Kankimäki lugejad Jaapanisse, et leida abi depressiooni vastu ning kohata maailmakuulsat kunstnikku Yayoi Kusamat. Samuti viib tee Firenzesse, kus Kankimäki meeli köidavad renessansiaegsed naiskunstnikud. 

„Naised, kellest ma öösiti mõtlen“ on osalt reisikiri ja osalt elulooraamat, mis kirjeldab isepäiseid minevikunaisi ning viib lugeja koos nendega ümbermaailmareisile.