Mõrvauurijatele
Paljude lugejate rõõmuks taas täienenud ka krimiromaanide read. Lisandunud on näiteks Ruth Ware’i kirjutatud ning New York Times’i menukiks saanud „Proua Westaway surm“, skandinaavialikult sünge „Ilma näota ohver“, tuulest ja vihmast räsitud Norfolki rannikul aset leidev traditsiooniline Briti krimka „Koolmekohad“ ning endise politseiniku Clare Mackintoshi romaan „Laske mul olla“.
Romantikutele
Armastuslugusid ei ole lisandunud palju, kuid see, mis on, väärib kindlasti tähelepanu. Romantiline põnevik „Õnn“ ei ole tavaline armastuslugu. Jah, Jen on kurb ja Aiden tahab, et ta oleks õnnelik, kuid Jen on 34-aastane naine ja Aiden on… arvutiprogramm. Aiden tunneb Jeni läbi ja lõhki ning ta on välja arvutanud, et Jen peaks leidma uue mehe. Tänu internetile leiab ta isegi perfektse isendi, kuid kas masin ikka suudab kindlaks teha, mis teeb inimolendid päriselt õnnelikuks?
Neile, keda paelub uskumatu tõsielu
Lõpuks kipub ikka nii olema, et tõsielul põhinevad raamatud on need kõige põnevamad – aga ka kõige traagilisemad ja südantlõhestavamad. Põnevate alla kuulub kindlasti Jonas Bonnieri „Helikopterirööv“, mis kirjeldab Rootsi ajaloo kõige suurejoonelisemat röövi. Röövlid saadi küll lõpuks kätte, kuid neli ja pool miljonit eurot on siiani kadunud.
Teine tõsieluline, kindlasti lugemist vääriv raamat on „Seitsme nimega tüdruk“ – lugu tüdrukust, kes suutis 17-aastasena põgeneda Põhja-Korea kommunistliku režiimi käest ning kaks korda oma elu uuesti üles ehitada – kõigepealt Hiinas, seejärel Lõuna-Koreas.