Mis olukord siis koolides on?

Stigmatiseerimist ja valehäbi seksuaalsuse ümber on palju. Hea seksuaalharidus on olemas, kuid ebaühtlane ning sõltub koolis seksuaalharidust andva õpetaja motiveeritusest.

Sageli öeldakse hoopiski kunsti- või füüsikaõpetajale, et Sul hetkel töökoormus väike, anna see seksuaalkasvatuse tund ära. Isegi ei uurita, kas ta omab piisavalt teadmisi, et näiteks lähisuhtevägivallast või siis seksuaalsuse olemusest noortega rääkida. Mõni kutsub kooli esinema tantrakoolkonna esindajaid.

Õnneks on ka koole, kus on suurepärane õpetaja, kes oskab, tahab ja suudab anda kvaliteetset seksuaalharidust. Head ja turvalised lähisuhted tagavad meile elus hakkamasaamiseks vajaliku enesekindluse. Ennast väärtustavad ja teisi austavad inimesed aga moodustavad palju sõbralikuma ühiskonna ning seepärast ei tohiks adekvaatse seksuaalhariduse andmist alatähtsustada.

Mida teeb puudulik seksuaalharidus noorega?

Minu vastuvõtule jõuavad sageli noored (ja ka täiskasvanud), kes pole saanud mitte mingisugust seksuaalharidust. Inimesed võivad alguses tunda ennast ebakindlana, kuid andes loa vestelda murettegeval teemal, saab anda vajalikke taustateadmisi. Mõnikord selgub, et probleem polegi mingi probleem, vaid täiesti normaalne olukord.

Noored vajavad lähedust ja tunnustust. Erinevad uuringud kinnitavad, et mida adekvaatsem ja õigeaegsem on koolides antav seksuaalharidus ning mida paremad on perekonnas omavahelised suhted, seda hilisem on sugueluga alustamise vanus. Eestis on see vanus nii noormeestel kui neidudel 17,6 aastat.

Seriaalis arutavad noored seksuaalasju omavahel väga avameelselt. Kuna kelleltki pole otseselt nõu küsida, hakkabki üks peategelastest – Otis – teiste nõustajaks. Avameelselt räägitakse talle, kui ei tõuse või kui ei saada orgasmi. Kas Eesti noored on sama avatud seksuaalasju arutama kui seriaalinoored?

Kui anda noorele võimalus, siis üldiselt küll. Tavaliselt võtab vajaliku avameelsuse ja sisulise aruteluni jõudmine pisut aega ning esimesel kohtumisel ei pruugi veel algpõhjuseni jõuda. Noored testivad eelnevalt reeglina, kellele mida võib usaldada.

Seriaal juhib korduvalt tähelepanu olukordadele, milleni viib puuduliku või olematu seksuaalhariduse andmine, puudulik või kehv suhtlemine ning kehvad lähisuhted. Adekvaatse seksuaalharidusliku efekti saamiseks tuleks teemat palju rohkem, põhjalikumalt ja mis salata, ka humoorikamalt kajastada.

Kui sageli olete sarjas nähtavaid probleeme kohanud Eestis enda töö juures?

Seriaalis näidatakse väga igapäevaseid probleeme. Päriselus on nad mõnikord veelgi uskumatumad, probleemid palju sügavamad, mitmekihilisemad. Eestis ei ela me sellises ühiskonnas nagu seriaalis kujutatakse.

Kellel soovitaksite seda seriaali vaadata?

Mina soovitaks “Sex Educationi” vaadata kõigil, kel on huvi hea meelelahutuse või noorteseriaalide vastu!

Kui kasulikud on reaalselt Otise ja Meave’i poolt püsti pandud kliinikus antavad nõuanded? Kas Teie annaksite samu nõuandeid?

Seriaali kontekstis on nad olukorras, kus adekvaatset seksuaalharidust koolis ja ka kodudes ei anta. Korduvalt näidatakse noorte seksuaalkäitumist, kus tegevus põhineb pigem pornosaitide tegevuse kopeerimisele. Tuntakse erinevaid asendeid ja milliseid kehalisi signaale saata, kuid suhete loomisest, ülesehitamisest või hoidmisest teadmisi napib.

Kooli seksuaalhariduse episoodid piirduvad kondoomi paigaldamisega mulaažile ja naise välistele suguelunditele nimetuste otsimisega. Ajendatud on see kubemetäide leviku tõttu kooliõpilaste hulgas, kuid kumbki hariduslik võte ei hoia ära kubemetäide levikut! Sellisel pinnasel suhteprobleeme lahendada pole kuigi keeruline.

Üldjoontes on Otise poolt soovitatud nõuanded õiged, sest ta tabab ära probleemi põhipõhjuse. Ka vaginismi puhul tabab ta ära põhjuse, kuid reaalses elus anname siiski teistsuguseid soovitusi, kuivõrd põhjusi selleks võib olla väga erinevaid.