Tele

Arvustus: “Kümme kümnest” on hea eestimaine sari liigse ameerikalikkusega, 6/10

"Kümnest kümme" on Kanal 2 eetris neljapäeva õhtutiFoto: Raul Mee

Eile esilinastus Kanal 2-s uus eestimaine krimisari “Kümme kümnest”, mis räägib uurija Saara Tammikust, kellele määratakse temale teadmata uus paariline – Torontos üles kasvanud Paul Hunt. Olles südamelt eestlane, pöördus Paul Torontost nädal enne uurijaks tööle asumist Eestisse, et end siin elama sättida ja siia ka jääda. Esimeses osas hakkab duo lahendama mõrva, mille tundmatu ohver on tükeldatud ja külmkappi pandud.

Vajaka jääv iseloomuarendus

Sari on klassikaline kriminaalsari, kus ühe osa saatest moodustab kriminaalkuritegude lahendamine ning teise osa tegelaste omavaheline sünergia. Suhete seisukohalt on paaril alguses raske, kuna sinisilmne Paul armub Saarasse, kes on pigem eestlaslikult külm töönarkomaan. Saates olevaid suhteid vaadeldes jääb silma kohe üks suur puudujääk, mis vähemalt esimeses episoodis domineeris. Nimelt oli tegelastele oma iseloomu välja näitamiseks antud liiga vähe aega. Saates ei olnud piisavalt rõhku pandud sellele, et näidata televaatajale, millised on Saara ja Paul inimestena, vaid selle asemel oli sarja esimeses osas kaks nõrgalt suhestuvat stseeni. Ühes neist rääkis Saara üksi kodus olles oma kohvimasinaga, teises istus Paul õhtul kontoris peale seda, kui teised olid juba lahkunud.

Liiga vähe oli näidatud ka Saara ja Pauli omavaheliste suhete arengut. Ühe osa jooksul oli neil omavahelist interaktsiooni väga vähe ning igasugune intiimne interaktsioon puudus sootuks. Seepärast tuli mulle ka üllatusena, kui osa lõpus tunnistas Paul oma paarilisele, et too talle meeldib. Stseen ise oli päris hea, kuid siiski klišeelik.

Liigselt klišeesid

Klišeedest rääkides – neid on sarjas palju ja need rikkusid muidu head üldpilti. Kohe peale uue paarilisega kohtumist tormab Saara aru pärima, miks teda muutustest ei hoiatatud. Selle peale hakkab eelmine paariline talle üleolevalt šovinisme ütlema: “Sa oled vihasena veel ilusam.”

Nagu enne mainitud, räägib Saara kodus oma kohvimasinaga ning kui ta eelmine paariline tuli Pauliga esimest korda suhtlema, hakkas ta kohe rääkima Saarast ja sellest, kui kättesaamatu ta meestele on. Tavalises töökohas sellist interaktsiooni enamasti ei juhtu.

Lisaks, kui Saara sündmuskohale tagasi läks, lähenes talle naaber, rääkides, kuidas sündmuskohaks kujunenud majas elavad inimesed on ebameeldivad ning ei meeldinud talle. See on asi, mida tavakodanik räägib mõrvauurijale ainult filmis. Need klišeed ja ameerikalikud lähenemised langetasid saate latti märgatavalt.

Krimisarja peaosades mängivad Stefan Hein ja Grete KonksiFoto: Raul Mee

Järgmist episoodi vaatama kutsuvad lahendamata müsteeriumid

Mis aga latti tõstsid, olid pingsa vaatamise tulemusel silma jäänud müsteeriumid. Näiteks ei ole nädal aega Eestis elanud Paulil mitte mingit aktsenti, kuigi me teame, et ta eesti keele slängist eriti aru ei saa. Ta ostis Piritale perekonna raha eest kalli merevaatega korteri, kuid me teame vaid, et ta vanemad tegelesid “lumega”. Kõige suurem müsteerium on aga see, et Pauli isa uuris episoodi alguses pingsalt poja käest, kas ta korteril on ikka kuulikindlad klaasid ning kas poeg on varuväljapääsud ja lifti ikka üle vaadanud.

Mis teeb need vihjed heaks on see, kui muuseas ja unustatavalt need esitatud on. Just selle pärast kavatsen ma vaadata ka järgmist osa. Loodame siis siiralt, et need vihjed olid ikkagi taotluslikud ja et müsteeriumid saavad saate jätkudes lahendatud.

Üldiselt on tegu kaasahaarava sarjaga, mida painavad liigsed Hollywoodist inspireeritud klišeed. Kui need ära jätta ning selle asemel pöörata rohkem tähelepanu tegelaste iseloomude näitamisele ja nende omavahelisele suhtlusele, võiks sarjast sirguda midagi täitsa head. Boonusena oli enne lõputiitreid toodud välja juhtumile vastavad paragrahvid kehtivast kriminaalseadustikust ning karistused, mida nende seaduste rikkumiste eest Eesti Vabariigis saab.

Boonusfakt: Kui läksin transpordiameti veebilehelt kontrollima, kas Saara Seat Arona sõidab diisli või bensiini pealt – kuna polnud veel otsustanud, kas see auto tema karakteriga sobib –, avastasin, et autol on Fiat Doblo numbrimärgid (939 MNN).

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.