Liiga vähe oli näidatud ka Saara ja Pauli omavaheliste suhete arengut. Ühe osa jooksul oli neil omavahelist interaktsiooni väga vähe ning igasugune intiimne interaktsioon puudus sootuks. Seepärast tuli mulle ka üllatusena, kui osa lõpus tunnistas Paul oma paarilisele, et too talle meeldib. Stseen ise oli päris hea, kuid siiski klišeelik.

Liigselt klišeesid

Klišeedest rääkides – neid on sarjas palju ja need rikkusid muidu head üldpilti. Kohe peale uue paarilisega kohtumist tormab Saara aru pärima, miks teda muutustest ei hoiatatud. Selle peale hakkab eelmine paariline talle üleolevalt šovinisme ütlema: “Sa oled vihasena veel ilusam.”

Nagu enne mainitud, räägib Saara kodus oma kohvimasinaga ning kui ta eelmine paariline tuli Pauliga esimest korda suhtlema, hakkas ta kohe rääkima Saarast ja sellest, kui kättesaamatu ta meestele on. Tavalises töökohas sellist interaktsiooni enamasti ei juhtu.

Lisaks, kui Saara sündmuskohale tagasi läks, lähenes talle naaber, rääkides, kuidas sündmuskohaks kujunenud majas elavad inimesed on ebameeldivad ning ei meeldinud talle. See on asi, mida tavakodanik räägib mõrvauurijale ainult filmis. Need klišeed ja ameerikalikud lähenemised langetasid saate latti märgatavalt.

Järgmist episoodi vaatama kutsuvad lahendamata müsteeriumid

Mis aga latti tõstsid, olid pingsa vaatamise tulemusel silma jäänud müsteeriumid. Näiteks ei ole nädal aega Eestis elanud Paulil mitte mingit aktsenti, kuigi me teame, et ta eesti keele slängist eriti aru ei saa. Ta ostis Piritale perekonna raha eest kalli merevaatega korteri, kuid me teame vaid, et ta vanemad tegelesid “lumega”. Kõige suurem müsteerium on aga see, et Pauli isa uuris episoodi alguses pingsalt poja käest, kas ta korteril on ikka kuulikindlad klaasid ning kas poeg on varuväljapääsud ja lifti ikka üle vaadanud.

Mis teeb need vihjed heaks on see, kui muuseas ja unustatavalt need esitatud on. Just selle pärast kavatsen ma vaadata ka järgmist osa. Loodame siis siiralt, et need vihjed olid ikkagi taotluslikud ja et müsteeriumid saavad saate jätkudes lahendatud.

Üldiselt on tegu kaasahaarava sarjaga, mida painavad liigsed Hollywoodist inspireeritud klišeed. Kui need ära jätta ning selle asemel pöörata rohkem tähelepanu tegelaste iseloomude näitamisele ja nende omavahelisele suhtlusele, võiks sarjast sirguda midagi täitsa head. Boonusena oli enne lõputiitreid toodud välja juhtumile vastavad paragrahvid kehtivast kriminaalseadustikust ning karistused, mida nende seaduste rikkumiste eest Eesti Vabariigis saab.

Boonusfakt: Kui läksin transpordiameti veebilehelt kontrollima, kas Saara Seat Arona sõidab diisli või bensiini pealt – kuna polnud veel otsustanud, kas see auto tema karakteriga sobib –, avastasin, et autol on Fiat Doblo numbrimärgid (939 MNN).