Arvustus: TV3 uus saade “Killumeister” paneb naermise asemel silmi pööritama

"Killumeistri" saatejuht Synne Valtri.Foto: TV3

Esmaspäeval alustas TV3 eetris uus naljasaade “Killumeister”, mille käigus selgitatakse välja Eesti parim anekdootide rääkija. Lõbusa ja naerma ajava meelelahutusena välja reklaamitud saade pani aga naermise asemel hoopis pead vangutama ja silmi pööritama ning tekitas soovi kanalit vahetada.

Saate esimene osa viis televaatajad Pärnusse Vallikääru aasale, kus Grillfestile üles seatud laval võtsid koha sisse seitse võistlejat. Kõik muidugi mehed. Saatejuht Synne Valtri kutsumise peale tulid mehed kordamööda lavale ja proovisid kildu visata. Justnimelt proovisid, sest ega naljad naerma küll ei ajanud.

“Libu” ja “lapsporno” olid sõnad, mis olid anekdootides kiired tulema, mainimata ei jäänud ka kodus ootavad kurjad naised, alkohol ja muidugi praegust aega ilmestav koroonaviirus. Kui midagi positiivset välja tuua, siis naljad olid vähemalt erinevatel teemadel ja eriilmelised. Mõni nali oli pikem, mõni lühem. Mõni leidis nalja idee omaenda elust, mõni oli nalja aga ilmselt Google’i abil üles leidnud. Oli ka neid, kes huumori nimel rekvisiidid lavale tõid. Iseasi muidugi, kui palju need kaasa aitasid…

Kramplikku ja veidi vähem kramplikku naljaviskamise püüet jälgisid nii kohtunikud (Star FM-i saatejuhid Pille Minev, Andres Puusepp ja Jürgen Pärnsalu) kui ka publik, kes naljameeste nalju kuigi hästi vastu ei võtnud. Mõne nalja puhul suutis küll kaamerasilm naerjaid tabada, kuid ülidselt oli publiku silmis pigem näha ebamugavust ning ehk isegi kaastunnet esinejate vastu. Kohtunikud üritasid küll anekdoodivestjate toetuseks naerda, kuid ega seegi alati siiras olnud.

Aga olgu, naljade kvaliteet kvaliteediks. Ega ise ei oskaks ka ühtegi head nalja visata ja veel vähem tahaks mõnda laval rääkida, nii et julguse eest võib ju mehi kiita küll. Hakkas neist isegi kahju, et näe, tahavad rahvast naerma panna, aga no ei õnnestu väga…

Saateaja täitmise nimel tuli vaeva näha

Kogu saade ise mõjus aga väga kaootilisena ja tekkis tunne, et see olekski pidanud jääma Grillfesti publiku meelelahutuseks, mis teleekraanile ei jõuagi. Tundus, nagu oleks saatetegijad näinud suurt vaeva, et eetriaeg täis saada, sest naljade rääkimine moodustas tegelikult vaid väikse osa saatest.

Suur osa saateaega kulus aga kõigele muule, mida on võimalik ühte saatesse kokku panna. Näiteks suursponsor Terminal Oil Grupp sai saates arvestatava koguse promo – kusjuures Terminali promomine justkui raamistas saate ära, sest saade algas Terminali tanklas ja saate lõpus jagati välja Terminali kinkekaarte. Palju saateaega läks ka Grillfesti promole, JJ Streeti tantsijate ja Synne Valtri esinemistele ning saates juba näidatud lõikude kordustele.

Vahepeal näidati televaatajatele ka tänavaküsitlust teemal “Milline nali on naljakas”, ent seda sai vaevu tänavaküsitluseks nimetada, sest sõna said vaid kolm inimest. Tegelikult jäi ka segaseks, miks seda küsitlust üldse vaja oli – saatele see minu arvates peale keskkonnavahetuse midagi juurde ei andnud ja mõjus lihtsalt ajatäitena.

Isegi madal latt jäi liiga kõrgeks

Pärast pikka venimist ja korduvat mõtet “Kas see juba läbi ka saab?” jõudis saade lõpuni ning kohtunikud teatasid, kes on need kolm õnnelikku osalejat, kes pääsevad finaali, et seal televaatajaid taas huumoriga kostitada. Minev ütles, et otsustamine oli kerge, sest valikut tehes lähtusid kohtunikud sellest, millised naljad sobisid koguperesaatesse. See kriteerium aga välistas juba pooled osalejad.

Võib olla oleks saatele kaasa aidanud, kui saade oleks olnud kompaktsem ehk veniva ajatäitesisu asemel olekski keskendutud naljade rääkimisele või kasvõi osalejate tutvustamisele. Näiteks oleks võinud osalejatega – keda ei olnud ju tegelikult üldse palju – salvestada lühiintervjuud teemal milliseid nalju nad hindavad, miks neile meeldib nalju rääkida jms. See oleks võistlejad televaatajale justkui lähemale toonud ja mõjunud loomulikumana kui see, et saatejuht ütleb äsja lavale tulnud mehele, et noh räägi nüüd üks nali. Ka pildi mõttes oleks eelsalvestatud materjal televaatajatele vaheldust pakkunud. Praegu toimus peaaegu kogu tegevus ühel suurel laval ja kaadrid olid üsna ühesugused, mis tegi kogu saate veidi igavaks.

Järgmistes saadetes rändab “Killumeister” ka teistesse Eestimaa paikadesse, et mujaltki anekdootide rääkijad üles leida ja neist parimad finaalis kokku tuua. Nende osade vaatamise soovi minul aga ausalt öeldes ei tekkinud. Hakkasin saadet vaatama niigi väga madalate ootustega, aga sain paraku aru, et minu silmis madalale seatud latt oli ikkagi liiga kõrgel ja selle alt joosti kerge vaevaga läbi.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.