“Valguses ja varjus” on mitmekesine maalugu

Käimas on viimased kolm võttepäeva ning kõigil on kiire. Kui järgmist võtteplatsi valmistatakse ette ja näitlejad loevad oma repliike läbi, leiab pausi ajal hetke vestelda režissöör Ergo Kuld, kes on valmis teinud mitmeid seriaale (“Reetur”, “Lillepood”, “Nukumaja”, “Papad mammad” jne) ja mängufilm “Talve”.

Ergo Kulla sõnul on “Valguses ja varjus” omapärane, kuna varem pole tehtud küla-draamat. Maaelu on küll erakanalites kajastatud, kuid varasemad seriaalid on olnud pigem koomilised. 

“Elisa otsis toredat maadraamasarja, komöödiat on ju erakanalid täis. Otsiti sisukat ja mitmekihilist maalugu, nii see tehtud sai. Martin Algus pani oma stsenaariumilaboris plaani paika. “Valguses ja varjus” ei ole komöödia. Tavapärane maalugu on tihti kas jant või veider kummaline komöödia, tõsist lugu seriaalina ei ole erakanalites eriti tehtud. Meie eesmärk on näidata maakeskkonda mitte jaburana, vaid ehedana,” selgitab Ergo Kuld.

Koroona andis aega järele mõelda

Tegelikult pidi “Valguses ja varjus” eetrisse jõudma juba kevadhooajal. Kuld nendib, et igal filmimisel on takistuseks tegelikult ainult kaks asja.

“Üks on ilm ja teine on force majeure, täna ongi meil kiire, kuna teeme järgi neid võtteid, mis on ilma tõttu ära jäänud. Teine kontrollimatu element on meil nüüd läbi ja loodame, et enam ka tagasi ei tule. Koroona andis meile aga aega loo valmis kirjutada, laagerduda, sai puhatud pöörasest eelmisest tööhooajast. Ka näitlejad said seetõttu oma tegelastesse rohkem sisse elada.”

Nii Kuld kui Rootsi ütlevad, et koroonat võib tänada ühe asja eest. Nimelt on Eesti loodus nüüd võrreldes kevadega palju ilusamaks läinud ja teeb pool tööd nende eest ära. Suvel filmimise juures on tekkinud üks ootamatu miinus – võttepäevad püütakse hoida ajaliselt mõistlikud, kuid keeruline on tehta õhtuseid võtteid, kuna päiksel on suviti komme loojumisega üpris hiliste tundideni oodata. 

Kogu küla elab kaasa

Kogu Turba alevik juba kaugelt lehvitab, kui võttetiimi näeb. Kohalikke on kaasatud algusest peale, võttetiimile tuli appi kohalik aktivist ja filmihuviline Anu Kaljumäe, kes tunneb oma elukohta läbi ja lõhki. Just tänu temale on leitud üles võttekohad, mida on ümbruskonnas kokku umbes 15.

Peamine võttekoht, ehk maamaja, kus Miliza ja Diana elavad, leiti pooljuhuslikult. Kaugelt paistis huvitav majake ning seda mindigi niisama vaatama. Kui võttetiim kohale jõudis, istutas omanik kasvuhoones tomateid. Selgus, et maja on lausa perfektne – suvila, mis on täis vanu ilusaid esemeid, raamatuid, laual lebab kausitäis malenuppe.

Tootmisjuht Ervin Roots ütleb, et kunstniku töö läks poole lihtsamaks, sest maja juures polnud vaja peaaegu midagi muuta, ainult natuke kaamerasilmale meeldivamaks tõsta. 

Majaomanik võttis võttetiimi vastu ühel tingimusel. Kuigi algselt plaanis ta tulla koos vanematega sinna suvitama, siis 20 päeva oldi nõus loovutama tingimusel, et võttetiim kastab tomateid. Need on nüüd poole meetri kõrguseks tõusnud ja varsti saab võib-olla maiustadagi.

Kõige suurem väljakutse Ergo Kulla sõnul on väga eestilik: sääsed, parmud. “Polegi Eestis mujal sääski näinud nii palju kui siin juba juuni alguses,” muheleb Kuld.

“Valguses ja varjus” jõuab Elisa klientideni sügishooajal.