Jüri Pihel Eesti Laulu veerandfinaalidest: 40 eetritasemel loo leidmine saab olema suur väljakutse

Telerežissöör Jüri PihelFoto: Scanpix/Tairo Lutter/POSTIMEES

Sel neljapäeval avatuks kuulutatud Eesti Laul 2022 konkurssi ootab ees uuenduskuur – võistlustulle astub tavapärase 24 loo asemel 40 lugu ning veerandfinaalide teke toob kolme saate asemel eetrisse hoopiski seitse saadet. Telerežissöör Jüri Piheli sõnul on lauluvõistluse korraldajad võtnud vastu suure väljakutse.

Veerandfinaalidega antakse konkursile avapauk 20. novembril. Küll aga ei saa siis veel artiste kontsertpaigas live‘s esinemas näha, vaid oma lemmikud tuleb valida muusikavideote põhjal. Neljal järjestikusel laupäeval kõlab igas veerandfinaalis kümme lugu ning nendest lugudest 20 pääsevad publiku ja žürii hääletuse tulemusena poolfinaalidesse. Finaali jõuab kümme lugu.

Rohkem saateid tähendab aga paratamatult ka rohkem kulusid. ERR-ile on varemgi ette heidetud, et maksumaksja raha kasutatakse liiga meelelahutuslikul otstarbel ja et Eesti Laul on lihtsalt show, mis paljudele korda ei lähegi. Samas on Eesti Laul olnud ikka ja jälle vaadatuimate telesaadete edetabeli tipus – näiteks sel aastal vaatas Kantar Emori andmetel Eesti Laulu finaali otse või eetripäeval järele 291 000 inimest.

Telerežissöör Jüri Pihel, kes ka ise kunagi Eesti Eurolaulu meeskonda kuulus, seitset Eesti Laulu saadet raiskamisena ei näe.

“Kui see neil välja tuleb, siis ma ainult toetan ja saan aru, et minu kui maksumaksja taskust võetud suur patakas raha on läinud õigesse kohta. Mis see nüüd raiskamine ikka on, eks nemad ise otsustavad. Raha on rahvusringhäälingul ju palju, puudust neil ei ole. Kui raha on palju, siis tehaksegi võimsaid asju. See ei ole etteheide, vaid see näitab, et rahvusringhäälingu rahastamisega on kõik hästi või isegi liiga hästi,” kommenteeris ta.

ERR-i kommunikatsioonijuht Pille-Mai Helemäe sõnul pole veel täpselt teada, kui suured kulud veerandfinaalidega kaasnevad.

“Kindlasti ei ole kulud võrreldavad poolfinaalidega, sest veerandfinaali jõudnud lugusid esitatakse saadetes muusikavideotena,” ütles ta.

Kriitikanooled on aga tabanud ka Eesti Laulu sisulist poolt, sest suurelt väljareklaamitud konkurss Eurovisioonil kuigi palju kõrgeid kohti andnud ei ole. Lauluvõistluse uuenduskuuri vajalikkusele on vihjanud mitmed, ent kas uus lähenemine toob Eesti Laulule värske hingamise või mitte, näitab aeg.

“Alati on väga hea, kui kivi veereb ja ta sammalduma ei lähe. Kui inimesed katsetavad ja proovivad ja neil on ka julgust eksida, siis seda tuleb ainult kiita,” sõnas Pihel.

Samas tõdes ta, et 40 hea loo leidmine saab korraldajatele olema suur väljakutse.

“Ka 24 laulu puhul tundus mulle sageli, et sellest valikust oleks aeg-ajalt võinud mitmed lood kirjutamata ja salvestamata jääda. Veel enam esitamata. Ma lihtsalt ise meelelahutusala inimesena ei usu, et on lihtne leida 40 heal eetritasemel lugu,” tõdes Pihel ja lisas, et ka 40 head lauljat on keeruline leida.

Veerandfinaalid toimuvad 20. ja 27. novembril ning 4. ja 11. detsembril. Poolfinaalid on eetris 3. ja 5. veebruaril ning finaal 12. veebruaril. Eesti Laulu peaprodutsent Tomi Rahula avaldas pressiteates lootust, et ehk õnnestub poolfinaalidesse ja finaali taas ka publikut lubada.

Eesti Laul 2022 konkursile saab lugusid esitada kuni 20. oktoobrini, tähtaeg on kell 12 päeval.

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.