“Jupiter’s Legacy” esimene hooaeg mõjub nostalgiliselt, kuna meenutab mõneti seikluslikku “Indiana Jonesi” filmitriloogiat. Tegelased peavad oma võimed välja teenima ja ja see viib nad seiklusrikkale teekonnale. Ka seriaali ajaraamid manavad silma ette “Indiana Jonesi”, kes oma vana luitunud kaabuga võiks vabalt “Jupiter’s Legacy” võtteplatsil hauakambrit avades sekeldustesse sattuda.
Seriaali keskne tegevus ei toimu siiski minevikus, vaid tänapäeval, mil meie kangelased on juba vananenud ja kasvatavad üles järgmist põlvkonda. Nagu tublid vanemad ikka, üritavad vanad olijad noori endast paremaks ja tublimaks kasvatada, lootuses, et uued kangelased ei korda oma eelkäijate vigu.
Sarnaselt mitmete teiste superkangelaste filmide ja seriaalidega on ka “Jupiter’s Legacy” keskmes elu ja surma küsimus: kas tappa või mitte? Noorem kangelaste põlvkond küsib, et kui meie vastased võtavad elusid, siis miks ei peaks seda tegema ka meie? Sarnaste teemadega on kangelasžanr mänginud ka varem ning siin “Jupiter’s Legacy” millegi uuega ei üllata.
Hetkel on tootmises “Jupiter’s Legacy” teine hooaeg, kuid peale esimest hooaega tundub, et võimalusel kuulaksin seda seriaali Netfilxist näiteks audioraamatuna tööülesannete kõrvale. Võib loota, et esimene hooaeg oli vaid sissejuhatus põnevamasse järgmisesse hooaega.
Saab ka ilma
Selline kokku traageldatud emotsioonidega liialt tuttav seriaal võib paljudele meeldida, kuid minu jaoks ei jäänud peale esimest hooaega sisse emotsiooni, mis paneks mind järgmist hooaega Netfilixi seriaaliriiulis nähes rõõmust rõkkama.
Erinevalt tavapärastest superkangelaste filmidest ja seriaalidest ei paku “Jupiter’s Legacy” tugevat keskset vaenlast, kes annaks superkangelaste tegevusele kaalu juurde.