Noored hygge-fännid Marleen ja Kristjan on suure osa ajast lennus ja Eestist eemal, aga unistavad oma pesast, kus kodumaal olles maanduda. Igapäevaselt töötab Marleen Euroopa Innovatsiooniakadeemias ja korraldab noortele rahvusvahelisi ettevõtlusprogramme. Kristjani suur armastus on korvpall, erialase tööna aitab ta aga erinevatel ettevõtetel areneda ja paremaks saada.
Noortele maailmakodanikele meeldib rohkem koguda hetki kui asju ja neid ühendab minimalistlik eluviis. Marleeni ja Kristjani kodu saab olema heledates toonides, naturaalsete materjalidega ning – mis kõige tähtsam – skandinaavialikule hygge’le kohaselt mõnus ja hubane.
Superemadel Käthlinil ja Käthriinil on kahe peale kokku viis last, aga sellest hoolimata tundsid nad, et üks väljakutse on elust veel puudu ja naabritest parema maja ehitamine oleks just see, mida vaja. Käthlin on hetkel vanemapuhkusel ja täiskohaga emme, varem aga töötas ta Kaitseinvesteeringute keskuses hankijana.
Käthriin elas kümme aastat Inglismaal, aga tuli Eestisse tagasi aasta eest, kui sündis tema teine laps. Õdede eesmärgiks on luua koht, kus perekonnad saaksid kokku tulla ja lapsevanemad rahulikult juttu ajada, kui lapsed teises toas mängutoa võlusid naudivad. Naised plaanivad palju huvitavaid lahendusi ning on valmis ise käed külge lööma. Õdede selja taga on ka toetav perekond, kus meistrimehi jagub.
Rändurpere Mari-Anne ja Eero koos oma poja Aleksandriga on kitsaste oludega harjunud. Viimastel aastatel on seiklused olnud perekonna elustiiliks ja Euroopat avastades elasid nad kolmekesi vaid 6-ruutmeetrisel pinnal kaubikus, mille nad oma kätega elamuks ümber ehitasid. Mari-Anne ja Eero kõige hiljutisem ühine eesmärk on arendada oma käelist osavust. Uusi oskusi on nad hiljuti püüdnud plaatimiskursuselt ning nüüd õpib Eero pottsepaks ja Mari-Anne elektrikuks.
Tulevikus näevad nad ennast elamas Otepääl ja saates ehitavadki kaunisse loodusesse sobivat maja, kus kindlasti oleks ka saun. Nad soovivad, et maja jääks avar ega tekiks üleliigseid riiuleid, mis kipuksid ebavajalike asjadega täituma. Kodus peab olema kõik, mis vajalik, aga nii vähe, kui võimalik.
Kamraadid Aare ja Urmas ei ole küll ehitust õppinud, ent aastate jooksul on nii mõndagi külge jäänud. Remondimehena töötav Urmas veedab kõige meelsamini aega enda ehitatud saunamajas väikeses metsatukas ja on kindel, et vähemalt kaks korda nädalas tuleb kindlasti leili teha. Aare on õppinud kokaks, kuid töötab nüüd hoopis betoondetailide ühendusi tootvas ettevõttes.