Just vanemate alkoholism pööras pea peale nii Meelise kui tema õdede-vendade lapsepõlve. Lillelise lapsepõlve asemel tuli tegeleda ellujäämisega. See aeg jääb metsikutesse 1990ndatesse, kui äsja taasiseseisvunud Eesti ehitas uuesti üles oma riiki ja süsteeme. Nii pole imestada, et Meelis jäi noore riigi hammasrataste vahele.

Tagantjärele tundub talle endalegi tundub šokeeriv, et 11aastaselt tuli tal teinekord süüa otsida prügikastist ja sooja saamiseks joodi poistega viina. Ometi ei süüdista ta oma karmis minevikus vanemaid ja ütleb, et on selline nagu ta on, just tänu oma vanematele, kes mõlemad lahkusid elust, kui Meelis oli noor.

Meelise keeruline elukäik sai pöörde, kui ta võeti 14aastaselt elama Keila SOS Lastekülla. Just sealt sai ta peretunde ja võimaluse uueks, paremaks tulevikuks. Tänu nutikale peale ja kasuema Merle järelaitamistundidele sai Meelis koolis kiiresti järje peale ja on tänaseks magistriharidusega eripedagoog ning hinnatud tippjuht. Nüüd hoolitseb ta Tallinna Lastekodus selle eest, et sealsed lapsed saaksid tunda kodutunnet.

Lugu Meelisest jõuab Kanal 2 vaatajateni saates “Südamesoov” täna kell 20.00.