Tele

Tänane “Laser”: mürgid toidulaual ja koolistressi leevendaja

"Õnnelabor" alustab 27. jaanuaril.

Marii Karell uurib tänaõhtuses “Laseris”, kuidas on võimalik, et meie toidulaud on tegelikult mürke täis; lisaks selgub, et koolistressi vastu on olemas üks väga lihtne meetod.

Mis on vaikuseminutid?

“Laser” uurib, mida kujutavad endast vaikuseminutid, mis õpilaste koolistressi leevendavad. Nimelt on Paide Hammerbecki Põhikooli õpilased ühed neist enam kui 750 õpilasest üle Eesti, kes ülemöödunud aastal stressiga uuel viisil võitlema asusid. Nad viisid tunni alguses läbi teadvelolekuharjutusi ehk vaikuseminuteid. 

“Natuke uudishimu oli ka, et kas me lihtsalt istume ja oleme vait, aga see oli hoopis midagi teistsugust,” meenutab eesti keele õpetaja Jüri Kaugerand ja lisab: “Igaühele see muidugi ei  meeldinud, meil oligi lõpuks õpilasi, kes läksid ukse taha selleks ajaks, sest vanemad ei lubanud osaleda.”

Ka õpilased ise suhtusid uutesse harjutustesse ettevaatlikult. “Olin ise väga skeptiline, ei uskunud sellesse,” meenutab 9-klassi õpilane Kermo. Sama meelt on ka tema klassivend Markus: “See tundus veider, pole varem sellist asja teinud.”

Kuid teadlased ei kuulanud niisama laste arvamusi, vaid võtsid tõendite otsimiseks neilt hoopis vereproovid. “Me määrasime D-vitamiini, testosterooni, kortsiooni, kortisooli ja pregnenolooni,” selgitab uuringu läbi viinud Tartu Ülikooli doktorant Kristel Põder. „Laseris“ selgub, kas tõesti muutsid vaikuseminutid lapsed stressivabaks.

Mürgid toidulaual

Lisaks uurib Marii Karell, kuidas on võimalik, et meie toidulaud on mürke täis ja samas ei huvita see kedagi. Näiteks sidrunivesi on üks mõnus suhkruvaba ja vitamiinirikas värskendav jook, millega tervisegurude sõnul tuleks hommikut alustada.

Tuleb aga välja, et see polegi nii tervislik. “Kui ma lähen välja sööma ja tuuakse kannuga sidurunivett, siis ma alati ütlen, et paluks mitte seda mürgivett,” räägib Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik ja põhjendab: “Sidruneid kasvatatakse väga pikka aega ja neid töödeldakse väga palju taimekaitsevahenditega ja nende jääkide seire näitab, et enamasti on nad jääkide sisaldusega.”

“Ehk siis – kõik need mürgid, millega taimi pritsitakse, on tegelikult sidrunis alles ning sidrunivett juues, jood sa need mürgid endale lihtsalt sisse.“

Abi ei ole ka sellest, kui sidrun kurgiga asendada. Veterinaar- ja toiduamet leidis kodumaisest “Sagro” kurgist 2018. a kahe erineva taimemürgi jääke. See partii oli nii mürgine, et kõrvaldati müügilt. VTA teeb aastas umbkaudu 350 proovi. Laias laastus ühe proovi päevas. Ühes suures kaupluses on aga iga päev müügil üle 300 erineva nimetuse puu- ja köögivilju.

Mürgijääkidega juurikad lihtsalt lipsavad kontrollist läbi otse meie toidulauale. “Me ju ei tee tegelikult järelvalvet, me seirame ehk kontrollime olukorda turul,” põhjendab Veterinaar- ja Toiduameti peaspetsialist Kristi Kallip, miks nad nii vähe proove teevad. 

Maitsevesi pole muidugi ainus kurja juur. Siiani on lihtsalt jäänud mulje, et pestitsiide on liiga palju vaid üksikutes toodetes. Suvest meenub mürgiste maasikate juhtum. Kuid tänases “Laseris” selgub, et neid on massiliselt ja isegi kui neid on alla normi, siis on see väga halb. 

“Me saame natuke putukamürki, natuke taimehaiguste tõrjevahendit, natuke umbrohutõrjevahendit, aga nad koostoimes võivad kõik anda palju tugevama efekti. Isegi 1000-kordselt suurema,” selgitab aastaid pestitsiidide vastu võidelnud ja selle eest Presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi saanud Anne Luik.

“Laser” on TV3s täna kell 20.00.

Märksõnad: , , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.