Ajaloo ja ulme ideaalne tasakaal

“The Terror” on reaalsetel ajaloolistel sündmustel põhinev õudus-ulmesari kapten John Franklini kurikuulsast ekspeditsioonist, mille eesmärk oli leida laevatatav tee läbi Loodeväila. Franklini avastusretk algas 1845. aastal kahe laevaga – HMS Erebus ja HMS Terror. Mõlemad alused kadusid Põhja-Jäämere jäistes tingimustes ja ekspeditsiooni 129 liikmest ei pääsenud eluga mitte keegi.

Ma ei rikkunud sinu jaoks just “The Terrorit” ära. On täiesti okei teada, et kõik seriaali tegelased kaovad surmasuhu, sest see on üks esimesi asju, mida vaatajale öeldakse. Alustada 10-osalise loo jutustamist teadvustamisega, et absoluutselt kõik kõngevad on julge samm. See tähendab, et teekond finišisse peab olema huvitavam kui finiš ise. Õnneks sellega on tabatud täpselt naelapea pihta.

“The Terror” suudab pea igal hetkel olla ajalooliselt muljetavaldavalt autente, häirivalt kõhe ja hingematvalt ilus. Stsenaariumi tase on piisavalt hea, et suudetakse vältida ühte peamist reha, mille otsa sellised sarjad sageli astuvad – olenemata erimeelsustest suudavad tegelased kriisiolukorras koos töötada. Just nagu päriselus, suudavad “The Terrori” tegelased enamasti vahet teha isikluku ja profesionaalse vahel, mitte ei kraakle pidevalt võltsi konflikti elushoidmise nimel. Draamaseriaalides näeb seda harva.

Siiski, ei tasu arvata, et “The Terror” ajab pedantselt ajalooraamatus sõrmega järge. Tegu on ulme-õudukaga, mis ammutab inspiratsiooni eskimote ja inuittide uskumustest ning seob need kaasahaaravalt üheks ajalooliste sündmustega. Need, kes otsivad täielikku ajaloolist autentsust, võivad pettuda, kuid üleloomulikus mahlas pinget ja põnevust on siin küllaga.

Ja lõppeks, see on lihtsalt nii paganama ilus! Karged arktilised vaated, üha sügavama lume ja jää alla mattuvad härmatisega kaetud laevad, kõik need mundrid ja relvad … Kui fiktsioon näeb välja niivõrd hea, siis ei ole sellesse absoluutselt keeruline sisse elada. Visuaalsel realismil on muidugi ka teine pool – valmistage ennast ette sisikondadeks ja ajudeks ja pooleks lõigatud peadeks ja amputeeritud jalgadeks. Neist siin puudust ei tule.

Aga päris ausalt – kui otsid väga head ajaloolist põnevikku, siis vaata “The Terrorit”, kuid liialt hoogu minna ka ei tasu. Minu kiidulaul puudutab eelkõige “The Terrori” esimest hooaega, kuid olemas ka teine hooaeg pealkirjaga “The Terror: Infamy”. Teine hooaeg räägib uue loo, millel pole esimese hooaja sündmustega midagi pistmist. Paraku on teine hooaeg esimesest ka kordades kehvem. Seega alusta esimesest hooajast ja kui sellest ei piisa, siis proovi ettevaatlikult ka teist.