Mul on varjatud kaamera saadete osas hirm. Peamiselt see hirm, et ma satun ühel päeval ühte neist ise. Ma elan pideva teadmisega, et ma võin iga hetk olla mõne põõsas passiva kaameraga objekti subjekt.
Kui ma aitan tänaval vanatädi üle tee hirmust sattuda varjatud kaamera saatesse, siis kas tõelist headust on enam olemas või on sellised telesaated teinud reaalsuseks Foucault’ panoptikumi, kus elame pidevalt teadmises, et iga hetk võib – aga ei pruugi! – keegi sind jälgida?
Õnneks eile Kanal 2 eetris alustanud Laura Pritsi ja Hanna Martinsoni juhitud “Mis sul viga on?” ei ole selline saade. See osapool, kes ennast lolliks teeb, teab alati, et etleb varjatud kaamerate ees.