“Turn on, tune in, drop out” – “Prillitoos” mõjub kui meditatsioon, kui mõni kummaline šamaanirituaal või see natuke naljakas floatingu-kamber. Ühesõnaga: mõnus. Tunniajase saate lõpuks saabub sisemine rahu ja sul on tunne, nagu oleks käinud spaapuhkusel.

See on tegelikult natuke nagu Eesti oma versioon Bob Rossi maalisaatest – mõnda aega vaadates saabub lihtsalt rahu ja heaolu. Twitter arvab samuti, et tegu on üdini mõnusa saatega: 

Seega siit ka soovitus: proovige. Päriselt. Pange pühapäeva hommikul telekas tööle, ilmselt järelvaatamisega, sest kes on ikka kell 9.05 juba nii valmis, et kohv on keedetud ja hommikumantel seljas. Lülitage käima “Prillitoos” ning laske Reet Linnal olla tuurigiid sellel kulgeval teekonnal, kus kõik saate teemad on korraga olulised ja ühtlasi mitte.

Vahet ei olegi, seda on lihtsalt hea soe ja mõnus kuulata. Teemad on mõeldud sihtrühmale ehk vanematele inimestele tegelikult väga sobivad, aga nad on ka lihtsalt ägedad. 

Saates on peamiselt persoonilood mõne kirjaniku, näitleja, käsitöölise või kokaga, mõni eluline-olmeline teema (näiteks millal ja miks ennast gripi vastu vaktsineerida või kuidas autot enne talve hooldada) ja midagi veel, sõltub saatest.

Hetkel on näiteks ka jätkuv segment sellest, kuidas vanemaealised saavad töötukassa abiga ümber õppida või tööd otsida. Vahet ei ole, mis seal täpselt toimub. Selle saate tempo tõmbab rahulikuks ja chilliks.

Mina näiteks sain kõigepealt teada, et on olemas Eestis toodetud legendaarne Langebrauni portselan. Ja siis ma käisin Tallinna linnamuuseumis Langebrauni portselani näitusel. Kõik selle pärast, et Reet Linna oli kollektsionäär Priidu Nõmmega intervjuu teinud ja see tundus tore.

Päriselt, proovige. Mõnus on. Elame veel!