Diktori hinnang: Katrin Lusti “Võlaküttide” eluohtlik tulistamisstseen on lavastatud

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Kuuliauk esiklaasis ei pruugi tähendada seda, et see päriselt võlgniku poolt sinna lasti.Foto: ekraanitõmmis

Kui vaadata tähelepanelikult “Võlaküttide” avaepisoodi tagaajamisstseeni, kus Ants Päär ajab taga võlgnikku, kes Pääru suunas tulistab, jääb silma, et tulistamise käigus tekkinud auk auto esiklaasis on kaadris näha juba enne kui tegelik tegevus juhtuma hakkab.

Kas stseen on tõesti lavastatud, et “Võlakütid” näeksid kaasahaaravamad välja?

Vestlus saate produtsendi Katrin Lustiga annab kahtluseussile ainult hoogu juurde.

Staar peab saama, mida nõuab

Lust selgitab, et on “Võlaküttide” ja Ants Pääru seostest rääkides libedal jääl. Ta kaalus pikalt, kas kõnealust tagaajamistseeni saatesse kaasata, kuid näib, et lõpuks kaalus staari rollis Pääri võim tema sõna üle.

“Ants Päär nõudis selle stseeni lisamist,” väidab Lust Diktorile. “See oli temapoolne kriteerium, et ta üldse saates osaleks. Sel teemal oli igasuguseid läbirääkimisi.”

Lusti sõnul oli algusest lõpuni tegu Ants Pääru poolt organiseeritud võttepäevaga. Reeglid käisid tema taktikepi järgi.

“See stseen oli Päärule saatesarjas tähtsaim koht,” jätkab ta. “Kui staar leiab, et tahab seda, see on tema ainus nõudmine ja meil on sellel teemal pikk läbirääkimine, siis nii ongi.”

“Meil oli valida, kas see saade sünnib või mitte. Mis juhtus, kas oli päris, kes oli kaasatud, sellest räägib Päär ise.”

Diktor suhtles antud teemal ka Ants Pääruga, kuid ei saanud temalt luba vestluse sisu avaldamiseks. Teeme siis ise detektiivitöö ära.

Miks arvame, et tagaajamistseen on lavastatud?

Uurisime toimetuses kõnealust stseeni ja leidsime mitu juhtniiti, mis aitavad jõuda järeldusele, et “Võlaküttide” tagaajamine on tõepoolest lavastatud.

Klaas on juba tagaajamise ajal katki.Fotod: ekraanitõmmis

Esiteks, sel ajal kui Ants Päär alles võlgnikku taga ajab, on hiljem toimunud tulistamise käigus tekkinud kuuliauk juba aknaklaasis näha.

Auto peatub ees, kuid järgmises kaadris on hoopis Päärust paremal.

Teiseks, kui põgenev auto peatub, jääb see kõigepealt seisma Pääru auto ees. Kuid järgmises kaadris on näha, kuidas auto keeras hoopis Pääru autost paremale ja pidurdas seal.

Võlgnik keeras pidulikult auto ringi ja asus alles siis ründama.

Kolmandaks, võlgnik oleks võinud nüüd minema joosta, kuid “Võlaküttides” otsustab ta kõigepealt auto ümber keerata ja alles siis põgenemisele asuda.

Keegi filmib metsast.

Neljandaks, tundub, et teine operaator teadis täpselt, kus võlgnik seisma jääb. Sest kui näeme kaadris põnevat Ants Pääru ja autos istunud operaatorit, filmib seda keegi “juhuslikult” eemalt metsast.

Relv võtteplatsil oli šokeeriv

Viiendaks: Aimdusi, et “Võlaküttide” hollywoodilik tagaajamistseen on lavastatud, aitavad tõestada Lusti sõnad võtteplatsile ilmunud tulirelvade kohta.

Seda, et pärisrelv mängu tuli, sain mina teada alles kohale ilmudes,” selgitab Lust. “Olin sellest täiesti šokeeritud.”

Olenemata asjaolust, et väidetavalt toimus võtteplatsi tulistamine reaalsetest relvadest, väidab Lust, et politseid juhtunust ei teavitatud. Siiski on Lust imestunud, et keegi teine, kaasa arvatud korrakaitsjad, pole intsidendi vastu seni huvi üles näidanud.

“Arvasin, et sellest tuleb suurem jama,” imestab Lust. “Sel põhjusel kahtlesin, kas seda (stseeni sarja lisada, toim.) on üldse sinna vaja. Kui vaadata “Kuuuurija” saateid, kui olen astunud pool senti (sentimeetrit, toim) üle läve, järgneb kohe uurimine. Seega oli hämmastav, et politsei ei ole ühendust võtnud.”

Aeglustuses on võlgniku auto numbrimärk näha.

Kuuendaks: Ühes kaadris vilksatab võlgniku auto registeerimisnumber. Väidetavalt oli isik liisinud auto pangalt ning pank saatis Pääru seda tagasi võtma. Nagu Geeniuses kirjutasime, on see äärmiselt vähetõenäoline.

Numbrimärgi järgi saame auto ajalugu Eestis vaadata.

Tagaaetava auto kohta näeme Maanteeameti kodulehelt, et see on aastal 2013 Tšehhist toodud ja Eestis võetud arvele kasutatud autona. Masin on viis korda omanikku vahetanud.

Mis siis üldse päriselt on?

Kui tulistamist esitletakse “Võlaküttides” tõesti sündinud loo pähe, kerkib küsimus, kas saatesarjas leidub veel stseene, mis tegelikult juhtunud pole, vaid on lavastatud? Igal juhul paneb see teravama pilgu ja analüüsivama meelega toimuvat jälgima.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.