Hästi oluline kohustuslik vaatamine: Black Mirrori interaktiivne film Bandersnatch tähendab uue ajastu algust. Millise, seda me veel ei tea
Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Netflixis linastus äsja Black Mirrori täispikk film Bandersnatch, kus vaataja saab valikuid tehes tegevuse kulgu suunata. Seega on turule tulnud žanr, mis on kaasahaaravam kui film ja realistlikum kui arvutimäng.
Ma ei imestaks, kui tegu oleks kogu meelelahutustööstust raputava uuendusega. Kuhu need raputused aga välja jõuavad, on hetkel sama raske hinnata kui oli 2010. aastal mõista, miks võiks keegi endale iPadi tahta (nüüdseks on neid müüdud 360 miljonit).
[spoilerid]
Mis seal toimub?
Koolipoiss Stefan on 1984. aastal otsustanud programmeerida arvutimängu, mis lähtub hulluks läinud ja oma naise tapnud (fiktiivse) kultuskirjanik Jerome F. Daviese raamatust Bandersnatch. Tegu on interaktiivse teosega, kus lugeja lehti edasi-tagasi lapates lugu saab juhtida. Samasugune peab tulema ka Stefani mäng.
Viieselt ema kaotanud ja nõrga närvisüsteemiga noormees kaotab rohtude mõju all mängu kallal pusides aga järjest enam kontakti reaalsusega.
Kuidas see toimib?
Olin enne vaatama hakkamist kindel, et küllap tuleb teha paar-kolm valikut – sisuliselt saan poole pealt otsustada kahe erineva lõpu vahel. Tegelikult on valikuid palju ja need mõjutavad üksteist nii, et väidetavalt on võimalik näha enam kui triljonit erinevat versiooni filmist.
Esimene valik – kas valida hommikusöögiks Frosties või Sugar Puffs – võib tunduda pettumusttekitav. Edasi aga läheb asi tõsisemaks. Kui pead langetama otsuseid näiteks selle kohta, kas hüpata rõdult alla või kas isa tuhatoosiga surnuks lüüa, siis tunned, et just sina kontrollid seda, mis ekraanil toimub.
Internet täitub selgitustega
Väidetavalt on võimalik film “läbi mängida” 90 minutiga. Minul kulus selleks paar tundi, kokku olevat materjali üle 300 minuti. Ei kulunud kaua, kui veebis hakkasid ilmuma plokkskeemid, kuhu üks või teine valik välja võib viia ja kuidas jõuda erinevate lõppudeni (neid on vähemalt 9).
Huvitavaim neist läheb tõelisele metatasandile, kui Stefan saab teadlikuks Netflixist ja sellest, et tema elu on vaid näitemäng.
Sel hetkel jõudiski mulle kohale tõdemus: tahan juba näha järgmist interaktiivset filmi. Tõenäoliselt ei ole ma ainus. Tehnoloogia on olemas, esimene väga õnnestunud näide on olemas. Ootame põnevusega.