“Kui ma kevadel Eliasega esmakordselt stuudios kohtusin, mängisin alustuseks talle ette erinevaid ideid ning üks konkreetne sündipartii jäi talle kohe kõrva – sellest ka lugu alguse sai. Klappisime hästi ning juba samal päeval jõudsime loole anda peaaegu lõpliku vormi. Kirjutasin sealsamas ka loole sõnad,” lisas ta.

Kuidas aga tekkis idee kaasata loosse Ines? Jaagupi sõnul ei näinud ta lugu algul koostöösinglina, kuid ühel hetkel hakkas lugu kuulates tekkima tunne, et just Inese vokaal annaks sellele palju juurde.

“Mingi hetk istusime plaadifirma kontoris, kuulasime loo demo ning olin esialgset versiooni ka natuke ise täiendanud. Ühel hetkel tekkis tunne ja idee, et just Inese imeline ja äratuntav vokaal annaks sellele loole palju juurde. Me ei käinud linnapeal lugu erinevatele naisartistidele pakkumas – oli vaid üks variant ja selleks oli Ines,” kirjeldas Tuisk.

“Kui ta lõpuks mulle koju stuudiosse tuli, siis ma ei valeta – ärev tunne oli sees, aukartus. Aga ta mõjus nii vahetult ja soojalt ning mõne hetkega oli see kadunud. Väga äge oli temaga koostööd teha – ülimalt professionaalne laulja ja artist,” lisas ta.