Jakob Rosin “Panga” kolmandast osast: Tsipake rohkem dialoogi muudaks kõigi elu kergemaks

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Hipsterite “Õnne 13-ks” tituleeritud teleseriaal “Pank” on pälvinud palju kriitikat vähese dialoogi pärast, mistõttu süžee jääb sageli arusaamatuks. Geeniuse ajakirjanik Jakob Rosin teeb enda peal katse ja ütleb, kuidas mõjub “Pank” siis, kui lugu peaks jutustama vaid heli. 

Vaadake, mina saan “Pangast” kätte ainult selle, mis helide abil edastatakse, kuna ma pole sünnist saati pea mitte midagi näinud. Ma vaatan tegelikult ikka telekat ja sarju, lihtsalt tarbin heli.

Kajakate kisa ja veevulin

Nii on ka “Pangaga”. Minu käsutuses on vaid dialoog, heliefektid ja muusika. Kui Marii poleks kirjutanud sellest teise osa paljaste rindade show‘st, oleksin mina õndsas teadmatuses arvanud, et teise osa alguses lasti niisama kajakate kisa ja veevulinat.

Kirjeldustõlget (filmi või sarja dialoogi vahele loetud visuaalis nähtava kirjeldus) pole “Pangale” raatsitud teha ja sestap leidsin end kolmandat osa telerist jälgides mitu korda mõtlemas, et mis nüüd küll toimub.

Ja ega teada ei saagi, sest kui tegelased jälle rääkima hakkavad, on nende jutt seotud sellega, mis just kaks minutit ekraanil Sten Šeripovi kauni muusika taustal juhtus. Ja sääraseid ei kuhugi sukeldumisi on ühe episoodi kohta natukene liiga palju.

Üks oleks täiesti okei, ma lepin hea meelega sellega, et ma kõike ei saagi teada, aga kolmandas osas oli sääraseid ära kadumisi vähemalt kolm.

Ka nägijad ei ole ju mõtetelugejad

Kui “Panga” teise osa keskel tekkis mul juba tunne, et ma saan aru, millest filmist jutustatakse, siis kolmandat osa vaadates avastan end taas segadusest.

Jõudsin just mõelda, et kui ma vaataks “Panka” Netflixist, ei paneks ma ilmselt osa lõppedes sarja kõrvale, vaid pingutaks veel. Aga siis tulid järjekordsed kaks minutit kena muusikat, mille jooksul võis ekraanil tegelastega kõike juhtuda.

Ei, ärge mind valesti mõistke, “Pank” on paljude külgede pealt väga hästi õnnestunud. Näitlejad on head, muusika on super, idee on ka väga hea ja kui ei kalduta sellesse meetodisse, mida nimetatakse tüüpiliseks Eesti filmiks, ja kus uksele koputamist näidatakse kaheksa sekundit ning telefonil lastakse viis korda heliseda, lippab tegevuski ju mõnusas tempos.

Lihtsalt need tühjad unelemise kohad jätavad osad sarja publikust lihtsalt välja. Ja ilmselt mitte ainult nägemisraskustega inimesed, nagu varasemate arvustuste põhjal järeldan.

Seega tsipake rohkem dialoogi ei teeks vast paha. Ka nägijad ei ole ju mõtetelugejad.

Märksõnad: , , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.