Konservatiivsemad sõbrad selle peale tõenäoliselt punastavad ja ei taha “sellest roppusest midagi kuulda!” Juttu tuleb tõesti kõigest. Ühelt poolt väga avameelselt seksist, suhetest ja tunnetest, kuni, ma ei tea, karvade eemaldamiseni välja, teiselt poolt aga on jutt stand-upist, karjäärist ja lihtsalt mõnest lollist Uberi juhist. Põhimõtteliselt istuvad kaks sõpra koos ja ajavad möla. Ja see kõik on päriselt ka naljakas, on tegemist ju koomikutega.

Teiste inimeste mõttemaailma on alati huvitav piiluda. Läbi ohtrate lugejakirjade, mida poisid igas episoodis ette loevad, heidame me pilke paljude Eesti noorte igapäevamuredesse ja kummalisse mõttemaailma.

Vaadakem kas või loo alguses toodud näidet, kusjuures anonüümsus tagab selle, et kuulaja ette jõuavad lood, mis ei jäta pea midagi rääkimata. Meema ja Mustonen võtavad kirjad pulkadeks lahti, puid saavad alla kõik, nii kirja saatja, kui ka need, kellest kirjas juttu. Vahet pole, aga samas püütakse igale loole siiski mõni nõuanne kaasa anda. Noh, et alguses ütleme nii, nagu asi on, aga kuna sa juba kirjutasid, siis ütleme ühe hea sõna ka.

“Tissidendis” on vähem roppusi ja rohkem hinge

“Tussisööjate” väikeseks õeks võib pidada podcasti “Tissident“, mida juhivad Marianne Ubaleht ja Sille-Kadri Simer. Kui eelnimetatud taskuhäälingus olid mikrofonid meeste käes, siis “Tissident” vaatab asju naiselikust vaatepunktist.

Jutt ei ole nii ropp, teemad kalduvad ehk veidi enam suhete hingelisema kui füüsilisema poole peale. Tõsi, kuuleme ka aastavahetuse ööl aset leidnud purjus räuskamisest kusagil Telliskivi hipsterilinnakus, kuid ka arutelu geisõprade üle.

Põhimõtteliselt saad pealt kuulata kahe sõbranna vahelist lobisemist, ilma kohvikus oma kõrvu kõrvallaua poole kikitamata. Samas on selleski taskusaates olemas pikad kuulajakirjad ja palju nalja. Või siis loeb Marianne kuulajatele lihtsalt muinasjuttu. Ka nii võib.