Uudis

Marii Karell: “Võlakütid” on jälk, kuid väga professionaalne teletöö

Elukutseline võlakütt Ants Päär on üks uue saate peategelastest. Foto: ekraanitõmmis

Katrin Lusti uus saade “Võlakütid” kubiseb ebameeldivatest karakteritest, kellega kunagi tegemist teha ei tahaks. See on nii jälk, et paneb õlgu võdistama, justkui tahaks kogu pasa enda pealt maha raputada.

Sarja peategelasteks on võlanõudjad: Ants Päär, Lembitu Kitt ja Nikolai Bleskov. Nahktagid, klotsersõrmused, suured autod. Mitte asjata ei meenuta nende tüüpide stiil 90ndaid. Bleskovi on nimetatud kuritegeliku Permi grupeeringu liidriks, Kitt on kohtu all olnud seoses Kohila röövi organiseerimisega, Päär tundub elavat siiani 90ndates.

Värdjas!

Tegemist on isikutega, kes elatuvadki sellest, et käivad inimestelt võlgasid sisse nõudmas. See on professioon, mis kandub nende olekusse. Üleolev, ülbe, sõimav, agressiivne. Ammu pole üheski situatsioonis kuulnud sõnu “värdjas” ja “urood” nii tihti kasutatavat kui “Võlaküttides”.

Ants Pääruga on mul isiklik kokkupuude ja mitte eriti meeldiv. Ta on tuttav muuhulgas ka Välisministeeriumile ja sealgi mitte just heas kirjas. Kui Eesti ratturid Liibanonis rööviti ja pantvangi võeti, oli Päär esimeste seas, kes ratturite sugulastele abi pakkus. Sama kordus, kui dokumentalist Vahur Laiapea Afganistanis Talibani poolt kinni võeti. Pääri tunnustuseks tuleb öelda, et ta on hiiglama hästi informeeritud. Laiapea juhtumit hoiti salajas, sellest teadsid ainult lähiperekond ja ametnikud, kes asjaga tegelesid. Ja siis kuidagi ka Ants Päär.

Ähvardus!

Küsisin Ants Pääru käest toona, mis asjaoludel ta perekonnale oma abi pakkus ja millist raha ta lootis selle eest saada. Peab möönma, et see on mõneti pikantne situatsioon, kus inimene, kes on niigi meeleheitel, et tema kallis sugulane on kinni võetud, peab tegelema veel võlakütiga, kes lubab, et saab aidata, aga teatud rahalistel tingimustel. 

Päärule ei meeldinud, et ma tema abipakkumise motiivid kahtluse alla seadsin. Hiljem temaga kohvikus kohtudes, ähvardas ta mind millegagi. Õnneks ei mäleta millega.

Ka “Võlaküttide” saate autor Katrin Lust on selle etapi Pääruga läbi käinud. Solvumised, ähvardamised. Kuid televaatajate rõõmuks ka leppimine. “Võlakütid” on uskumatu sissevaade Eesti paralleelmaailmasse, mille olemasolu arvasime olevat jäänud 90ndatesse.

Tulistamine!

Sari algab kohe tulistamisega, sest Päär on läinud väidetavalt panga palvel liisinguautot tagasi võtma. Selle stseeni lõpuks tuleb tänada juhust, et operaator surma ei saanud!

Võlakütid on nii uskumatud karakterid, et Lusti ennast pole olnud vajadust saatesse lõigatagi. Siin pole olnud vajadust sündmusi forsseerida või inimesi tagant torkida, Päär ja Kitt teevad selle töö ise suurepäraselt ära.

Ehkki “Võlakütte” toodab sama kamp, mis “Kuuuurijat”, on siin loobutud ka legendaarsest taustahäälest Paek Eestee (anagramm väljendist “kes teab”). Kaadritagust teksti esitab Indrek Ojari ja teeb seda väga hästi.

Jurist!

Kui “Kuuuurija” puhul tahaks sageli viriseda kehva toimetajatöö ja pealiskaudse režii üle, siis siin näitab režissöör Alar Nilov, et teab küll, kuidas televisiooni tegemine käib. Väga täpsed kaadrid, väga täpsed katteplaanid, mitte ühtegi kohta, kus oleks tapeet. Tapeediks kutsutakse suvalist pildijada, mis on kokku monteeritud, et pika kaadritaguse teksti ajal oleks midagigi näidata.

“Võlaküttide” toimetajaks on märgitud Aleksander Vipper, kelle kohta internetis küll mingit jälge pole. Tegemist on varjunimega.

4-osaline “Võlaküttide” sari on hea näide professionaalsest dokumentaalsaatest, kus ajakirjanik on juristiga tihedat koostööd teinud. Parimates meediamajades on jurist peatoimetaja parem käsi. Ta aitab vaadata, et lugu balansseeriks hea maitse ja seaduste piirimail. Aitab jutustada lugu nii, et publik saaks asjast aru, kuid antikangelasel poleks ühtegi detaili, millest kinni hakata, et ajakirjandusväljaanne kohtusse kaevata.

Nõuded!

Lihtne näide: kedagi ei tohi nimetada loos vargaks, sest see on halvustav ja hinnanguline, selle asemel tuleks kasutada: süüdistatakse varguses/on mõistetud süüdi varguses. Need on faktid, mida saab kontrollida. Aga kas inimene on oma olemuselt varas, seda on sama raske kindlaks teha, kui seda, kas inimene on loll või tark.

Selles töös on siiani TV 3 ihujurist Ants Nõmper aidanud Lusti tagantjärele. Ehk et kui kaebus on tulnud, siis klatitakse kuidagi. Aga “Võlaküttide” puhul on näha, et jurist on head tööd teinud, kõik vähegi kriitilised kohad on asendatud/udutatud. Kui palju on selles seost faktiga, et “Võlakütid” said enne eetrisse minekut juba mitu juriidilist nõuet, ei oska öelda. Tulemus on igal juhul kena.

“Võlaküttide” kõiki nelja osa saab praegu vaadata Elisa Elamuse Seriaalimaailmast. See on esmakordne, kus mõne sarja kõik osad pannakse telekomi kanalis eksklusiivselt vaatamiseks välja enne, kui nad telekanalis eetrisse jõuavad. Elisa Seriaalimaailma pakett maksab 2.99, selle eest näeb seal igasuguseid muid sarju ka. TV 3 eetrisse jõuavad osad uuel aastal alates 7. jaanuarist igal esmaspäeval.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.