Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 194 liiget võtsid vastu otsuse, millega lisatakse mänguhäire (inglise keeles gaming disorder) ametlike haiguste nimekirja.

WHO defineerib mänguhäiret kui pidevat või korduvat videomängude mängimist, mis võib toimuda nii üle interneti või ka üksinda. Mänguhäiret kirjeldavad eelkõige kolm põhilist sümptomit.

• Puudulik kontroll mängimise üle. Näiteks ei suudeta enda mängusessioone ajaliselt piiritleda ja ei hoomata, millal alustada ja lõpetada.
• Mängimise prioritiseerimine nii suurel määral, et see muutub tähtsamaks teistest tegevustest ja huvivaldkondadest.
• Mängimise jätkamine ja eskaleerimine olenemata negatiivsetest ilmingutest näiteks töö- ja pereelule, sotsiaalsele käitumisele ning isiklikele suhetele.

WHO andmeil võtsid antud otsuse vastu erineva kultuurilise ja religioosse taustaga eksperdid, kes kasutasid ära saadaval olevad teaduslikke uuringuid. Siiski, mängutööstuse esindajad leiavad, et otsus on vastu võetud kiirustades ja mänguhäire haigusena klassifitseerimiseks ei eksisteeri veel piisavalt tõendusmaterjali. WHOd kutsutakse üles esimesel võimalusel otsust uuesti üle vaatama ja vajadusel muudatusi tegema.

Mängude populaarsuse kasvu tõusuga on üha laiahaardelisemaks probleemiks saamas ka mängusõltuvus. Saab näha, kas WHO otsus viib reaalselt ka selliste meetmete väljatöötamiseni, mis aitavad edukalt selle probleemi vastu võidelda.

WHO otsus, mis klassifitseerib mänguhäire haigusena, jõustub ametlikult 2022. aasta 1. jaanuaril.