Televaataja tahab aga rohkem näha Teetu ja Kristjanit, et mis pulli nad nüüd siis teevad, ja režissöör Villem Tarvas on selle balansi siin väga hästi ära tabanud.

Eelkõige – parim meelelahutus

Loomulikult tahab televaataja näha lõbusat saadet, millega koos saab naerda ning suures plaanis võiks öelda, et kas need droonikaadrid seal on või ei ole, lihtne vaataja ilmselt vahet ei teeks. Aga kui näidata talle kahte saadet, kus mõlemas on tekst sama, aga ühes on pildiga kõvasti vaeva nähtud ja teises on lihtsalt end telefoniga üles filmitud, siis saab ta vahest aru küll. Ja oskab seda vaeva hinnata.

Mõned näited sellest, kui hästi on “Kahes kanges” pildi pool läbi mõeldud.

Sel ajal kui Teet ja Kristjan kärestikulises jões hullavad (vaata lisatud videot), on veekindel GoPro kaamera paigutatud operaatori kiivri külge. Tavalist kaamerat ei saaks sellises olukorras kasutadagi, sest esiteks ta võib lihtsalt märjaks saada ja rikki minna, teiseks võib ka vette kukkuda ja ära kaduda.

Paadiretke on filmitud ka eest ja tagant. Ehk selleks, et me näeksime paati üldplaanis ehk täissuuruses koos jõega pildis, on kaameramees otsinud turvalise paiga, kus ta seista saab ja siis on paadiga spetsiaalselt ta eest läbi sõidetud.

Lisaks on sama paadiretke filmimise jaoks üles saadetud ka droon. Võiks lausa arvata, et seda paadiretke on filmitud mitu korda.

Kuidas nali sünnib?

Nüüd lisame siia juurde saatejuhtide ettevalmistuse. 90% saatest sünnib ettevalmistuses, ütles juba Urmas Ott. Teet Margna ütleb, et reisisaadete puhul on neil see fifty-sixty. Kõike situatsioone ette ei saa näha, palju sünnib improvisatsioonis, aga olulisemad tekstid on siiski valmis kirjutatud ja kohad, kus neid tehakse, läbi mõeldud.

“Mõni tekst või stseen, mis kohapeal sünnib, tundub sel hetkel hästi naljakas, aga hiljem montaažis saadet vaadates näen, et toimetaja on selle välja lõiganud. Ja õige on – sest nali peab olema naljakas televaatajale, mitte vaid meile endile,” räägib Teet.

“Umbes pool filmitust jääb lõpuks välja. Koha peal olles on päevad väga intensiivsed. Hommikul kui ärkame, kaamera juba käib, ja õhtul filmitakse veel magama minemist ka. Vahepeal on kogu aeg: mikker külge-mikker maha, droon üles-droon maha, kate siit, tule sealt. Kui reis läbi saab, siis seda kõike on olnud nii palju, et koju jõudes sageli ei mäletagi, kus me käisime ja mis seal juhtus.”

Hea ettevalmistus ja koha peal korralik töö on vaid osa sellest, et sünniks äge saade. Kirsi tordil toob improvisatsioon.

Üks hea näide sellest on laul “Kurgid sulle, raha mulle”, mille Teet ja Kristjan esitavad turul. “See oli tõesti puhas improvisatsioon. Oli nii inspireeriv ja sobilik moment.” Enamik inimesi teab sellest laulust küll mõnda rida, kuid mitte tingimata kõike ja õiges järjekorras. “Eks me ka seal koperdasime ja puterdasime.”

Tulemuses seda muidugi näha pole. Heatujulisus on see, mis ekraanilt paistab, mitte higi ja raske töö.

Energia – kuhu see kaob?

“Rõõmu ja energiat peab alati olema. Kasvõi hambad ristis ja tahtejõu pealt. Alguses pole ju probleemi, aga kui oled juba 3-4 nädalat reisil olnud, siis viimases otsas peab selle leidmiseks natuke rohkem pingutama.”

See on uskumatu hulk energiat, mis kulub saates säramisele. Võib ju mõelda küll, et mis see siis on, tõmbad suunurgad üles ja ütled oma laused ära, aga kui väsimus hakkab peale tulema ja protsessi nautimine on juba ammu meelest läinud, tuleb end lihtsalt kokku võtta ja varudest energia leida. Vastasel juhul jääb tulemus kuiv ja mömm ning televaataja tunneb end petetuna.

“Kahe kange” fännidele ei tule ilmselt üllatusena, kui palju saates püütakse meeleolu andmiseks kohalikku muusikat kasutada. See töötab seal imehästi.

“Muidu, kui paned selle muusika lihtsalt kodus mängima, ei tundu see üldse midagi olevat, aga saates, koos nende kaadritega muutub jumala lahedaks,” räägib Teet. “Villemi maitset ja käekirja saate muusikalise kujunduse osas pole võimalik ülehinnata.”

“Kaks kanget Sovetistanis” stardib täna TV3-s kl 20.30, seitset juba valmis seeriat saab vaadata Elisa Seriaalimaailmast.