Mõned filmid jõuavad Eestis kinosse varem kui isegi USA-s. Kuidas seda saavutatakse?

"Düün" ("Dune") jõuab Eestis kinodesse 17. septembril. USA kinopublik näeb filmi aga alates 22. oktoobrist.Foto: outnow.ch/2021 Warner Bros

Kinokavadest leiab mitmeid filme, mida kinosõbrad suurelt ekraanilt nautida saavad. Filme vaadates ei mõelda aga tihti sellele, et nende kinolinale jõudmise taga on palju tööd, millest suure osa teevad ära levitajad. Levitajate sorav ja veenev jutt võib aeg-ajalt mõne filmi Eesti kinoturule tuua isegi enne filmi tootjariigi publikuni jõudmist.

Eesti filmiinstituudi andmetel tegutseb Eestis kümme filmilevitajat. Neist suurimad on ACME Film, kes tegeleb Sony ja Warner Brosi filmide maaletoomisega, ning Hea Film, kes vastutab Universali, Paramounti ja Walt Disney filmide Eestisse jõudmise eest.

Levitajad saavad ise valida, milliste filmide levitamisõigusi nad soovivad saada. Valikute langetamisel ei ole levitajatel kindlaid kriteeriume, ent silmas peetakse seda, et film oleks kvaliteetne ja rahval oleks selle vastu huvi.

“Tavaliselt me ikka proovime välja noppida neid filme, mis on suurtel festivalidel võistlusprogrammides ja mis on ka kvaliteetsed filmid. Mõnikord on nii, et film, mis sulle endale õudselt meeldib, paraku kukub kinolevis läbi, nii et paljalt selle vaistu põhjal ei saa võtta,” rääkis Euroopa filmide levitamisega tegeleva Estinfilmi juht Mati Sepping.

Baltikumis Euroopa ja Venemaa filme levitava Best Filmi turundusjuht Triin Rohusaar lisas, et tihti on filmi ostmisel argumendiks ka auhindade olemasolu.

“Üldiselt kõik väikelevitajad tahavad krabada seda auhinnaga filmi, et oleks mingigi argument müügiks. Alati muidugi ei taha ka, sest vahel on tegemist nii freaky’de filmidega, mille puhul sa pead kindlasti oma sihtrühma teadma,” sõnas Rohusaar.

Ta lisas, et ka tuntud nimed saavad filmide valikul tihti määravaks.

“Minu jaoks on tähtis näha film enne ise ära, aga suuremate filmide puhul sa tihti ei näe. Kui tuli Anthony Hopkinsi “Isa” (“The Father”), siis sa pead sisetunde ja kogemuse pealt selle filmi ära võtma,” selgitas Rohusaar.

Nii tulebki ette olukordi, kus ostetakse justkui põrsast kotis, sest ollakse kindlad, et endale juba nime teinud režissöörid ja näitlejad kinopublikut alt ei vea.

“Näide on Lars von Traire’i viimane film. Tema eelmine film oli hästi edukas ja kõik olid valmis juba järgmist filmi ostma, aga agentuurid ütlesid, et enne ei hakka müüma, kui Lars vähemalt filmi sünopsise valmis kirjutab,” meenutas Sepping.

Ka kinodel on tuntud nimede osas kindlustunne olemas.

“Mingi lubaduse me võime levitajatele anda juba siis, kui tuleb filmi kohta esimene info. Suurstuudiofilmidega on selles suhtes lihtne, et enamus neist on kvaliteetsed ja pakuvad rahvale huvi,” rääkis Forum Cinemas programmijuht Tõnis Lõhmus.

Levitamisõigused võivad ka saamata jääda

Alati ei pruugi aga kõikide soovitud filmide levitamisõigusi saada. Võib juhtuda, et agentuurid küsivad filmi levitamise eest kolossaalset summat, mille välja käimine end Eesti väiksel turul kuidagi ära ei tasu.

“Hind määrab väga palju. Film vananeb väga kiiresti ja algul küsitakse alati väga suuri hindasid. Arvestades kui väiksed on Eesti, Läti ja Leedu, siis rahast ikka sõltub palju. Ei saa alati osta seda, mida sa tahad,” tõdes Rohusaar.

Ka Lõhmus tõdes, et mõned filmid on Eesti kinopublikul jäänud nägemata just rahapuuduse tõttu. Samas mõne filmi puhul võib aga takistuseks osutuda hoopis suur territoorium, mis levitamisõigused endale haarab.

“Siiamaani toimib see rumal loogika, mida osad agentuurid aktsepteerivad, et Venemaa võtab endise Nõukogude Liidu territooriumi kõik endale ja siis meie seda filmi enam levitada ei saa. Nii ei pruugigi see film Eestis või isegi Baltikumis välja tulla,” nentis Sepping.

Esilinastuse aeg võib sõltuda veenmisoskusest

Kui levitamisõigused on saadud, jõuab film peagi ka kinodesse. Üldiselt kehtib reegel, et kõigepealt esilinastub film tootjariigis ja alles seejärel teistes riikides.

“Näiteks koguperefilm “Appi, ma kahandasin oma sõbra” oli meil juba märtsis valmis, dubleeritud eesti keelde jne. Tootjariik Saksamaa lükkas märtsis oma esilinastuse edasi ja keegi enne seda filmi näidata ei tohtinud,” tõi Sepping ilmestamiseks näite.

Samas on tulnud ette ka erandeid ja olukordi, kus film jõuab Eestisse tootjariigist varemgi. Sellisel juhul on levitaja suutnud filmistuudiot või -agentuuri veenda filmi nihutamise vajalikkuses.

“Kui sul on koolivaheaeg, siis sa tahad suure animatsiooni tuua koolivaheaja juurde, et võimalikult palju lapsi näeks seda. Sellisel juhul võivad mingid filmid Eestisse tulla varem või samal põhjusel ka hiljem,” ütles Lõhmus.

Üks värskemaid näiteid on aga ACME Filmi levitatav “Düün” (“Dune”), mis jõuab Eesti kinopublikuni 17. septembril. Samas USA publik peab filmi nägemiseks oktoobri lõpuni ootama.

“Seoses filmide esilinastuste liikumisega oli “Düünil” Eestis vaja paremat kohta leida ja ACME Film suutis Warnerile ära selgitada, miks oleks vaja “Düün” Eestis varasemaks tuua,” kommenteeris Lõhmus.

ACME Film ise aga “Düüni” kinodesse jõudmise tagamaid kommenteerida ei soovinud.

Linastusperioodid on aastate jooksul lühenenud

Filmide linastusperiood võib olla agentuuri poolt määratud, ent tihti on ka kinol õigus vaatajanumbrite põhjal otsustada, kui kiirelt film kavast maha võtta.

“Kui me teeme leppe, kus tõesti on kirjas, et film peab nii kaua mängima, siis tuleb sellest muidugi kinni pidada, aga neid leppeid ei pea tegema. Filme võib ka vastastikkuse usalduse peal välja tuua ja see toimib Eestis päris hästi,” sõnas Lõhmus.

Seega kui film kinos suuri laineid ei löö, on kinol õigus film kavast eemaldada. Rohusaare hinnangul on seda viimasel ajal tehtud üha sagedamini.

“Vanasti hoidsid kinod minu meelest filme kauem kavas, aga nüüd on see läinud karmimaks. Kui vaatajaid ei ole, võetakse film maha. Eriti suurtes kinodes,” märkis ta.

Lõhmuse sõnul on aga ka väga head filmid varasemaga võrreldes vähem aega kinoekraanidel, sest kino on inimestele kättesaadavam ja filmide valik laiem.

“Ma arvan, et viimase kümne aasta jooksul on filmide linastusperioodid lühenenud 20%, kui mitte rohkem. Kinosid on rohkem, filme on rohkem ja seetõttu on ka filmide eluead lühemad,” tõdes Lõhmus.

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.