Noorim lavastaja on 31-aastane türklane Emre Erdoğdu, vanim 69-aastane hollandlane Alex van Warmerdam, kelle eelmised filmid – “Põhjamaalased”, “Väike Tõnn”, “Kleit”, “Borgman” – on toonud talle palju austajaid ka Eestis. Kõige säravamaid auhindu on võitnud ka ungarlane György Pálfi (“Hõkk”, “Taksidermia”) ja Lu Zhang (“Kõrbeunistus”, “Tumeni jõgi”, “Vaikne unelm”).

Eesti on panustanud leeduka Kristijonas Vildžiūnase draamasse “Laulud rebastele”, mille kaasprodutsent on Kalev Tamm stuudiost Eesti Joonisfilm ning animatsiooni ja visuaalsete efektide autorid on Jaagup Metsalu ja Albert Kerstna.

Oma uue musta komöödiaga “Rebi lahti ja unusta” on tagasi venelane Kirill Sokolov, kelle debüüt “Kärva maha, paps!” sai kolm aastat tagasi tuule tiibadesse just PÖFF-ilt, jõudes pärast seda rohkem kui 50 festivali programmi.

Türgi lavastaja Emre Erdoğdu “Ütle, kes on sinu sõbrad” on juba kogunud tunnustust kodumaal, võites Istanbuli filmifestivali rahvuslikul konkursil parima Türgi filmi ja parima meespeaosatäitja auhinna.

Oma riigi ajaloo süngemaid seiku käsitlevad Tšiili režissööri Matías Rojas Valencia “Väärikuse kool”, mis on inspireeritud Augusto Pinocheti kuritegudes osalenud kommuunist Colonia Dignidad, samuti Poola režissööri Wojciech Smarzowski “Pulmapäev”, milles on juttu ka 1941. aasta Jedwabne pogrommist – juutide tapmisest poolakate poolt.

Saksa režissööri Andreas Kleinerti “Armas Thomas” räägib Ida-Saksa kirjanikust ja filmitegijast Thomas Braschist ja Kasahstani režissööri Bolat Kalõmbetovi “Mukagali. Poeedi lahkumine” kasahhi poeedist Mukagali Makatajevist – mässajatest, keda nõukogude ajal taga kiusati.

Suur osa tänavusi võistlusfilme liiguvad mitme žanri piiridel. Alex van Warmerdami “Nr 10” on näiteks põnevik-must komöödia ja Kirill Sokolovi “Rebi lahti ja unusta” märul-must komöödia. Kasahhi Ädilhan Jeržanovi “Karjaimmuunsus” on absurdikomöödia ja hispaanlanna Liliana Torrese “Mis läks valesti?” draamakomöödia. Belgia režissööri Nabil Ben Yadiri “Elajad” ja jaapanlase Ryuichi Mino “Las saatan naerab” esindavad psühholoogilist kriminaaldraamat.

Filmidest lähemalt

“Ütle, kes on sinu sõbrad” (Beni Sevenler Listesi), rež Emre Erdoğdu (Türgi)

Uimastikaupleja Yilmaz on oma kuulsate klientide seas popp poiss, ehk isegi sõber, nagu ta ise arvab. Kui tema ladu aga tühjaks saab, pöörduvad sõbrad temast ära ja armastuse järele janunev Yilmaz üritab teha kõik, et neid tagasi võita.

Istanbuli filmifestivali rahvusliku konkursi parim film.

“Väärikuse kool” (Un lugar llamado Dignidad), rež Matías Rojas Valencia (Tšiili-Prantsusmaa-Saksamaa-Argentina-Colombia)

12-aastane Pablo asub õppima elitaarsesse, muust maailmast isoleeritud kooli, mis paljastab peagi oma inimvaenuliku palge. Inspireeritud kurikuulsast Colonia Dignidadist – saksa immigrantide suletud kommuunist, mis oli seotud Augusto Pinocheti kuritegudega ja mille juhist Paul Schäferist sai Tšiili tagaotsitumaid kurjategijaid.

“Rebi lahti ja unusta” (Оторви и выбрось), rež Kirill Sokolov (Venemaa)

Vanglast vabanev Olja tahab tagasi oma kümneaastast tütart, keda on kasvatanud vanaema Vera. Viimane ei taha aga lapselapsest loobuda ja Olga otsustab tütre röövida. Verine must komöödia kolm aastat tagasi PÖFF-ilt tuule tiibadesse saanud filmi “Kärva maha, paps!” autorilt Kirill Sokolovilt.

“Viimane võimalus” (Big Night), rež Jun Robles Lana (Filipiinid)

Geist ilusalongi omaniku elu pöördub pea peale, kui ta satub ootamatult politsei poolt jälgitavate narkomaanide nimekirja. Teravmeelne film tõukub 2016. aastal Filipiinide presidendiks saanud Rodrigo Duterte lubadusest lahendada narkoprobleem kuue kuuga, mis vallandas siiani kestva nõiajahi, kus ei tehta vahet heal ja halval.

“Armas Thomas” (Lieber Thomas), rež Andreas Kleinert (Saksamaa)

Ida-Saksa kirjanik Thomas Brasch oli nii elus kui loomingus tõeline rebell, kelle tema enda lihane isa Stasile üles andis, kui ta korraldas pärast Praha kevadet Berliinis protestiaktsioone. Kummardus sellele igavesti rahutule hingele, aga ka kunstile ja mässumeelsusele.

“Hajuv udu” (Entre la niebla), rež Augusto Sandino (Colombia-Tšehhi-Norra)

F kaitseb koos oma isa ja teiste põliselanikega Páramo de Sumapazi – iidset pühapaika ja unikaalset looduskaitse all olevat mägirohtlat, millest on saanud kuritegevuse kõrvaltee. Müstiline ja poeetiline draama, mille autor Augusto Sandino võitis 2016. aastal filmi “Õrn hingetõmme” eest PÖFF-i debüütfilmide konkursil eripreemia.

“Nr 10” (Nr. 10), rež Alex van Warmerdam (Holland, Belgia)

Nelja-aastasena metsast leitud ja kasuperes üles kasvanud Günter hakkab huvi tundma oma päritolu vastu, kui tundmatu mees sosistab talle kõrva ühe arusaamatu sõna. Põnevuslugu täis vana kooli absurdihuumorit Hollandi ühelt tuntumalt lavastajalt Alex van Warmerdamilt.

“Igavesti igaveses” (Hatorszag), rež György Pálfi (Ungari)

Postapokalüptilises, militariseeritud tsooniks muutunud Ungaris hargneb kummaline armastuskolmnurk. Allegooriline draama.

“Elajad” (Animals), rež Nabil Ben Yadir (Belgia-Prantsusmaa)

Brahim kavatseb oma ema sünnipäevapeol kapist välja tulla, kuid põrkub vastu mõistmatuse läbitungimatut müüri. Ta põgeneb öhe ja paljastab oma tõelise olemuse just siis ja seal, kus valla pääsenud koletis teda ootab. Tõsielusündmustest inspireeritud kompromissitu kriminaaldraama.

“Karjaimmuunsus” (Onbagandar), rež Ädilhan Jeržanov (Kasahstan-Prantsusmaa)

Korrumpeerunud külapolitseinik satub sekeldustesse, kui koroonaviiruse tõttu saabub külla kõrge kontrollkomisjon. Eksootiline absurdikomöödia.

“Yanagawa”, rež Lu Zhang (Hiina)

Kaks üksteisest lahku kasvanud venda võtavad ette reisi Yanagawasse, et otsida üles naine, keda nad kunagi ammu armastasid.

“Eunuhhist khaani tapmine” (Koshtan-e khajeh), rež Abed Abest (Iraan)

Majja, kus elab isa kahe tütrega, kukub pomm. See käivitab sündmuste ahela, kus ühed ohvrid hakkavad tapma teisi ohvreid, kattes tänavad verega. Vägivalla-teemaline visuaalne sümfoonia on inspireeritud Lähis-Ida lõppematutest konfliktidest.

“Las saatan naerab” (Oni ga warau), rež Ryuichi Mino (Jaapan)

Kazuma, kes tappis oma isa, et kaitsta ema ja õde vägivalla eest, üritab naasta tavaellu, mis osutub pea võimatuks, sest ühiskond peab teda kõigele vaatamata mõrvariks. Psühholoogiline kriminaaldraama.

“Mis läks valesti?” (¿Qué hicimos mal?), rež Liliana Torres (Hispaania)

Neljakümnele lähenev Lili, kelle kõik suhted on liiva jooksnud, otsib üles ühe oma endistest armukestest, et küsida: “Mis läks valesti?”

Draamakomöödia, mille autor asetab kaamera ette iseenda ja oma suhted.

“Mukagali. Poeedi lahkumine” (Мyкагали), rež Bolat Kalõmbetov (Kasahstan)

Kasahhi kirjanik Mukagali Makatajev (1931–1976) ei pälvinud oma eluajal tunnustust. 45-aastaselt lahkunud poeet keeldus ülistamast kommunismi, põgenedes tegelikkuse eest kirjandusse, mis oli ainus võimalus elada vabana riigis, kus isikuvabadusi ei tunnistatud. Nüüd nimetatakse teda kasahhi kirjanduse legendiks.

“Laulud rebastele” (Dainos lapei), rež Kristijonas Vildžiūnas (Leedu-Läti-Eesti)

Armastatut leinav rokkmuusik eraldub üksikusse maamajja ja püüab seal esile manada n-ö teadvusel unenägusid, et taas oma Eurydikega kohtuda. Fantaasia pillerkaar, mis põhineb Orpheuse ja Eurydike müüdil.

“Ootus” (Odotus), rež Aku Louhimies (Soome)

Kui tema mehele tuleb külla vana sõber, peab Elli otsustama mõistuse ja tunnete vahel. Juhani Aho 130 aasta taguse romaani “Õpetaja proua” moodne versioon, mille tegevus leiab aset Turu saarestikus asuval idüllilisel saarel, mida pole räsinud veel koroonapandeemia.

“Õrnus” (Las gentiles), rež Santi Amodeo (Hispaania)

17-aastane Ana jumaldab oma sõpra Corralest, kes fantaseerib endalt elu võtmisest. Noortepärane draama, kus saavad kokku kibe reaalsus, must huumor, teravad dialoogid ja popmuusika.

“Pulmapäev” (Wesele), rež Wojciech Smarzowski (Poola)

Tänapäeva karikatuurne pulmapidu kandub ootamatult minevikku, kus II maailmasõja keerises leiab samas kohas aset suur tragöödia. Skalpellterav sisselõige ksenofoobsesesse ühiskonda, mis kipub unustama oma ajalugu.

Pimedate Ööde filmifestival toimub 12.–28. novembrini.