Tehniline teostus oli hea, et kvaliteedi kallal ei nuriseks. Valgustuse kohalt oli positiivseid üllatusi. Detailikaadreid, mis täiendavad sisu oli piisavalt ja kaadrid olid läbimõeldud. Näiteks mulle meeldis, kuidas tehniliselt lahendati stseen, kus isa läks keldrist vana õmblusmasinat võtma.

Lugu hüppab siia-sinna

Kahjuks oli sisu raske jälgida, sest lugu jooksis hüplikult. Ühel hetkel toimub tegevus koolis, kus peategelane vigastab klassiõde ja järgmine hetk on juba teine päev ja täiesti kolmas tegevus. Kõik tegevused sõitsid liiga kiiresti eelmisele tegevusele sisse.

Loomulikult mõistan, et loo sissejuhatamiseks peab vaatajale palju informatsiooni ette söötma, kuid minu arvates keskenduti sellele liiga palju ja loo sidusus kadus ära.

Peale selle tundus peategelane mõnel hetkel mulle kui kõrvaltegelane. Kodustseenides näiteks jäi ta kohati vanemate varju. Mõned karakterid olid selgrootud ehk neil ei paistnud välja iseloomuomadusi.

Ema puhul oli selge – tema on kange, kehtestav, hooliv. Isa puhul puhul ei olnud see nii hästi välja loetav. Ainult nii palju sai aru, et ta oli suurfirma juht, kes oli kunagi kulturist ja nüüd tahab õmblejaks saada.

Tundus, et tal on suhteliselt suva, mis teised ütlevad. Või mine sa tea, äkki tegemist ongi emotsioonide põhjal tegutseva isikuga? Eks seda näitavad järgmised osad.

Muutusi on vaja teha

Viimane laitus oleks taustamuusika kallal, mis dialoogi kohtadel tõmbas tähelepanu tekstilt ära. See probleem väljendus ainult esimeses pooles. Teises pooles, kus kasutati rohkem Metsakutsu repertuaari, enam seda ei täheldanud.

Näen selles idees suurt potentsiaali, et see lööks noorte seas laineid. Nii tehniliselt kui ka näitlejate poolest oleks see võimalik, et sellest saaks vaatajatele üks äge kogemus. Kuid selleks tuleks teha kas muutusi sisus või stiilis.

“Miks mitte!?” on ETV eetris esmaspäeviti kell 20:00.