Karin (19) piidleb pikalt kahtlustava pilguga pilti ning mõtleb ja juurdleb. “Oled sa ikka kindel, et see on Eestsis tehtud film”, küsib ta viimaks. “Minu arust näeb see küll välja nagu mingi Hollywoodis tehtud asi.”

Lisell (8) hõikab rõõmsalt ja ilma igasuguse kõhkluseta: “See on “Kevade”!”

Marteni (16) arvates on samuti mõeldamatu, et pildilt vaatab vastu kodumaine filmiklassika.  “See ei näe üldse Eesti filmi moodi välja,” kostab poiss trotslikult. “Tundub pigem nagu mingi kauboidega film hoopis,” arvab Marten, vihjates vist Tõnu Kargi kaabulotile.

Janeliis (10) ja Elissa (9) põrnitsevad venivas vaikuses kõigepealt enda ees olevat pilti, siis üksteist, ja siis uuesti pilti. Pikkadest pilkudest seekord kaugemale ei jõuta.

Kristiina (15): “See on ju mingi välismaa film!”

Raahel (18) ja Paco (17) põrutavad ilma hetkegi mõtlemata kooris: “”Nipernaadi”!”

“Nimed marmortahvlil” (2002)

Karin (19) teatab uhkelt ja enesekindlalt, et pildil on kaader filmist “Nimed marmortahvlil”. Auhinnaks lubab ta endale rahuloleva muige.

Marteni (16) silmad löövad äratundmisrõõmus särama: “Jaa, see on ju see nimede film! Nimed.. noh, olid mingid nimed.” Pärast hetkelist mõttepausi annab Marten pealkirja osas alla, kuid teatab enesekindlalt: “Teisest maailmasõjast räägib!”

Lisell (8) heidab pildile ühe kiire pilgu ja kostab ilma pikemalt mõtlemata, kiirelt ja lakooniliselt: “Ei.”

Janeliis (10) ja Elissa (9) hõiskavad nagu ühest suust: “KEVADE!” Optimism seekord võitu koju ei too.

Kristiina (15) arvab pärast pikka mõttepausi ja pilti pilguga augu puurimist kõhklevalt: “”Nimed marmortahvlil”?”

Raahel (18): “See on ju see, noh… Appi, appi, appi… “Nimed marmortahvlil”!” Paco (17) noogutab heakskiitvalt kaasa.

“Kevade” (1969)

Karin (19) teatab aina kasvava rahulolumuigega: “Jaa, see on “Kevade”. Seda teavad vist küll

kõik.”

Lisell (8) jääb endale kindlaks ja kostab sama lakooniliselt kui varem: “Ei.”

Marten (16) kuulutab uhkelt ja ilma igasuguse kõhkluseta: “”Kevade”, seda ma tean! Ma olen raamatut ka lugenud.” Pärast hetkelist mõttepausi tunnistab noormees siiski, et päris lõpuni ta Oskar Lutsu šedöövriga ei jõudnud. Olevat liialt pikale veninud.

Janeliis (10) ja Elissa (9) hõiskavad taaskord nagu ühest suust: “”KEVADE”!” Sel korral ollakse tõele märksa lähemal kui eelmise pildi puhul.

Kristiina (15) on seekord palju enesekindlam: “Seda ma tean! See on “Kevade” filmist.”

Raahel (18) ja Paco (17) teavad samuti ükshäälselt kinnitada, et tegu on filmiga “Kevade”.

“Viimne reliikvia” (1969)

Karin (19): “Mmmm…” Pärast hetkest vaikset mõttepausi kostub veel üks, seekord pikem “mmmm…” Kui reedan, et tegu on kaadriga filmist “Viimne reliikvia”, lööb neiu nägu särama: “Ah jaa! Seda ma tean!” Pärast veel ühte pausi lisatakse stoiliselt: “Näinud ei ole, aga tean küll.”

Marten (16) ei suuda mingil juhul uskuda, et tema silme ette tõstetud pilt saab pärineda kodumaisest filmist. “See küll Eesti film ei ole!” hüüab ta üllatunult. “See näeb välja nagu mingi “Game of Thrones”, ainult et vanem ja koledam!”

Lisell (8) ei kavatse naljalt juba ennast tõestanud strateegiast loobuda. Taaskord kostub vaikselt, kuid kindlalt: “Ei.”

Janeliis (10) ja Elissa (9) piidlevad pilti pikalt ja krimpsutavad nägusid. Lõpuks kostab Janeliis arglikult: “No mingi keskaja film on, noh.” Tõsi, ega vastus ju tegelikult vale ei ole.

Kristiina (15) nägu täitub äratundmisrõõmuga: “Aa, oota, seal oli see “Pistoda laul”ju… “Viimne reliikvia”!”

Raaheli (18) ja Paco (17) tandem töötab jätkuvalt nagu õlitatud masin. Mõlemad teavad öelda, et vaatavad pilti filmist “Viimne reliikvia”.

Kuigi Tõnu Kargi “Nipernaadit” ei soovita mingi hinna eest Eesti filmiks tunnistada ja “Viimne reliikvia” moondub kohati “Troonide mänguks”, ei ole noorte teadmised Eesti filmiklassikast olematud. Hindame nende teadmisi tubli koolipoisi kolmega!