Vanemuise teatri näitlejat Linda Koldet teame lavastustest “Armuke” ja “Naiste kool” ning filmidest “Nullpunkt” ja “November”. Linda viimane suurem peaosa on aga ema roll väikese 8-kuuse poja elus ning komöödiaseriaalis “Alo” vastuvõtusekretär Kerduks kehastumine.

Vestlesime Lindaga pereelust, näitlejakarjäärist ning sellest, kuidas teatrilavalt teleseriaali sisse elamine läks. 

Mõnusad hetked kolmekesi koduseinte vahel 

Linda Kolde ja tema samuti Vanemuise näitlejast kaasa Veiko Porkaneni koju toob eelmisest aastast alates rohkelt rõõmu väike poeg ning näitleja sõnul pole nende elu tänu koroonapandeemiale palju muutnud.

“Õnneks oleme perega seni terveks jäänud ja kuna olen hetkel lapsega kodus ja palju kuskil ei käigi, siis pole riigi lukku panek otseselt midagi muutnud. Positiivsest küljest vaadates on see veider aeg andnud meie perele rohkem võimalusi kolmekesi koos olla, mis on väga tore,” sõnab Linda, kelle sõnul ei ole kehtivate piirangute raske leppida, sest ta mõistab nende vajalikkust. “Mina pean toidupoes maskiga käima, aga see pole võrreldav tervisehoiutöötajate ohverdustega,” täpsustab ta.

Linda tööelu palju muutunud ei ole, sest plaanis olid vaid mõned üksikud etendused Vanemuise teatri lavastusega “Armuke”, aga pandeemia tõttu jäid ka need ära. “See kodune projekt ongi praegu mu suur projekt,” võtab näitleja tööelus toimuva positiivselt kokku. 

Näitleja ei pea valima töö ja pere vahel

Viimane suurem projekt oli Linda jaoks osalemine seriaalis “Alo”, mis tähendas esimest korda lapsest pikemalt eemalolekut. Seriaali võtete ajaks sai õnneks poja isa ennast töökohustustest vabaks sättida ning ise sel ajal 6-kuuse lapsega olla.

“Produktsioon oli ka suureks abiks, kõigi meie vajadustega arvestati ja eks töö tegemine on ka ikka natuke teistmoodi kui varem. Üks osa ajust tegeleb pidevalt sellega, et kuidas neil kodus läheb, aga samal ajal olid võtted väga mõnus vaheldus,” kirjeldab näitlejanna emaks olemise ja töötamise vahel balanseerimist.

Linda sõnul on näitleja töö puhul tore see, et paljud projektid on lühiajalised ja seega ei pea lapse kõrvalt olema ainult kaks valikut, kas lõplikult tööle tagasi minna või olla täiesti kodune.

Teatrilavalt teleekraanile ümberlülitumine

Peamiselt teatris üles astuvale Lindale tähendas pea ees kiireloomulisse teletöösse sukeldumine ümberhäälestumist. Naine selgitab, et teatris pole teksti õppimine talle mingi keerukus, sest proovid kestavad mitu kuud ja selle jooksul saab teksti nii palju analüüsida, korrata ja harjutada, et see jääb tavaliselt möödaminnes pähe. Sarjas või filmis käib ettevalmistus oluliselt kiiremini. “Kui teatris peab tekst mälus püsima mitu aastat, siis seriaalis ainult kuni linti saamiseni,” kirjeldab Linda.

Oma tegelaskuju Kerdut tunnetab ta kui ausat ja õrna inimest, kes on pigem introvertne ja tagasihoidlik ning kellele ei meeldi tähelepanu keskpunktis olla. “Ma arvan, et laias laastus on meil sarnased väärtushinnangud. Üle kõige hindan sooje, ausaid, empaatilisi inimesi, kes märkavad teisi enda kõrval ja seisavad oma sõnade taga. Aga mina olen oluliselt ektravertsem kui Kerdu. Tema eelistab konfliktseid situatsioone vältida, mina olen vaidlushimulisem, ehkki äärmuslikus olukorras paneb ka tema oma jala maha. Ja Kerduga võrreldes olen mina oluliselt jutukam,” tõmbab näitleja paralleeli enda ja mängitava tegelaskuju vahele. 

Klaustrofoobne pliiatsseelik 

Kerdu ametikohast rääkides nendib Linda, et päriselt endale ta seda ei sooviks, kuigi kohati pakub talle veidralt palju rõõmu mõni teisele tüütuna näiv andmesisestamine või paberite sorteerimine.

Ühe näiliselt tühise erinevuse enda ja kehastatava tegelaskuju vahel toob Linda välja ka ametitest tuleneva riietumisstiili. “Kerdu peab olema esinduslik – tema riided on jäigad, kehasse, viisakad, triigitud, kontsad kõrged ning soeng ja meik alati viimistletud. Pikematel võttepäevadel on mul vahel tekkinud isegi kergelt klaustrofoobiline tunne nendes pliiatseelikutes ja kõrgele kinninööbitud triiksärkides, milles peab sirgelt istuma ja väljapeetult käituma,” kirjeldab Linda.

Näitlejatöö on tema sõnul ettearvamatu ning ka riietus peab laskma katsetada erinevaid liikumisi ja olema heas mõttes neutraalne. “Eelistan venivaid, avaraid riideid, milles saab vajadusel ka ootamatult võimlema hakata. Seelikule eelistan pükse ja kontsi kannan vaid pidulikumas olukorras. Kerdu moodi viimistletud stiiliga naisi vaatan imetluse ja aukartusega, et kuidas nad küll jaksavad ja jõuavad.” 

Linda Koldet saab “Alo” uues hooajas näha juba 16.aprillil, mil komöödiasari esilinastub ekslusiivselt Elisa Stage platvormil.

Sarja teises hooajas astuvad üles Tõnis Niinemets, Priit ja Märt Pius, Reimo Sagor, Liis Lass, Saara Nüganen, Uku Uusberg, Priit Võigemast, Rein Pakk, Külliki Saldre jpt. Sarja režissöör on tunnustatud lavastaja Mikk Jürjens ning produtsent Karl Kermes.