Minu jaoks oli ka üllatus, et Türgi psühhedeelia või psühhedeelne rokk on  täiesti “asi”, omaette žanr. Seda nimetatakse ka Anatoolia rokiks. Tegu on siis seguga rokist ja folgist. See sai alguse 60ndate lõpul kitarrist Erkin Korayst, keda peetakse üldse esimeseks Türgi rokkariks.

Kuidas see Sinuni jõudis?

Kui tagasi vaatan, siis ilmselt sai asi alguse eelmise aasta Türgi reisist. Lisaks käisime sel aastal Annaga Korful, mis on ühe jalaga Euroopas ja teisega Aasias. See on kultuuriliselt väga mitmekesine paik. Muusika muutus raadios iga 10 kilomeetri tagant. Lisaks mõned filmid, näiteks Jim Jarmuschi “Only Lovers Left Alive” väga äge lõpulaul ja üldse kogu soundtrack.

Jaanuaris juhtus nii, et pidin minema bändiga Londonisse Eurofestile esinema. Bänd küll ei jõudnud sajandi tormi tõttu kohale, aga mina avastasin sellise Hollandis resideeruvate Türgi noorte bändi nagu Altin Gün. See oli mulle suur inspiratsiooniallikas. Nägin kohe ka nende KEXP raadio jaoks tehtud live-sessiooni, mis oli väga mõjus.

Mis muusikat Altin Gün teeb?

See on segu 70ndate gruuvist, funk-ist, psühhedeeliast. Samal ajal on nende meloodiates ja helikeeles mingi tõsidus. Nende muusika kõlab peaaegu sakraalselt. See on see osa, mis tuleb juurtest.

Ütled, et oled saanud uut inspiratsiooni. Milles see väljendub?

Ma olen muidugi selle maailma tundmaõppimisega väga alguses, aga võin vist öelda, et olen suutnud juba väikeseid mõjutusi oma muusikasse sisse panna. Viimases singlis “Leva” on mingit sellist energiat. Ega ma ei tea, võib-olla kuulaja ei saagi midagi aru. Aga minu jaoks on tähtis, et mul endal muusikat luues on pidevalt tunne, et teen midagi uut.

Tahad Türgi psühhedeeliast rohkem teada?

Ülevaate Türgi psühhedeelse muusika suurkujudest koos näidetega nende loomingust leiad siit, The Wire artiklist.