“Seevastu on käärid kodumaiseid teenuseid või Netflixi proovinud ning neid regulaarselt kasutavate klientide hulga vahel oluliselt väiksemad,” lisas ta.

Kodumaiste teenuste populaarsust mõjutab peamiselt seal pakutu. Uuringust selgub, et endale sobivat striiminguteenust valides on vaatajate jaoks väga oluline see, et platvormil pakutav sisu oleks tõlgitud eesti keelde ning et sealt leiaks ka sisu, kus astuvad üles kohalikud näitlejad.

Eestikeelne sisu on mõnevõrra vähem oluline nooremate vaatajate seas, samas kui teenuse lõplik hind on vähem oluline vanemate vaatajate hulgas.

Popp märkis, et täna võib üksikutelt välismaisetelt platvormidelt leida Eesti sisu ning enamasti ei pakuta neil platvormidel võimalust lülitada sisse eestikeelseid subtiitreid. Kohalikel platvormidel on aga tõlge olemas.

Uuringust selgub ka see, et suur hulk inimesi on eelistamas striiminguteenustes pakutavat traditsioonilistes teleteenustes pakutule. Ligi viiendik vastajatest märkisid, et nad tarbivad rohkem sisu voogedastusteenuste vahendusel ning vaid veidi üle poole 18–29-aastastest vastajatest leiavad endale sobiliku meelelahutuse pigem traditsioonilistest teleteenustest.

“Maailm on selgelt liikumas striiminguteenuste populaarsuse tõusu suunas. Kuigi klassikaline televisioon ei ole kuskile kadumas, suudavad striiminguteenused pakkuda inimestele järjest enamat,” rääkis Popp.

“Mida aeg edasi, seda rohkem hakkab kanda kinnitama trend, kus inimesed kasutavad erinevatel hetkedel erinevaid teenuseid, et leida endale alati just selline meelelahutus, mida nad konkreetsel hetkel otsimas on,” lisas ta.

Striiminguteenuste kasutamise uuring viidi läbi enam 1300 Elisa kliendi seas terve veebruarikuu jooksul.