“Kalev“ on lugu legendaarse korvpallimeeskonna pingelisest teekonnast laguneva Nõukogude Liidu viimastel meistrivõistlustel. Rahvuskaaslaste ettearvamatu meelestatus, armutud vastased ja rahutud ajad vahelduvad tuliste lahingutega palliplatsil. Film on inspireeritud 1991. aasta tõsielulistest sündmustest, kui Eesti korvpallimeeskond võitis viimase Nõukogude Liidu karika.
“Vaatamata sellele, et on teada filmi lõpplahendus, püsib pinge viimase hetkeni. Hea režii ja montaaži koostöö, tänu millele on stseenid tabavalt lahendatud ning lugu on äärmiselt huvitav jälgida. Sellele lisandub põnev valgus- ja operaatoritöö. Silma jäi ka Mait Malmsteni näitlejatöö,” ütles žürii oma valiku põhjenduses.
Komisjoni hinnangul käsitleb režissöör Kalevi korvpallimeeskonna 1991. aasta võiduloo kaudu ka praegu olulisi teemasid: rahvuslik enesemääramisõigus, rahvuslik uhkus, vastuseis imperialistlikule maailmavaatele ja lõpuks spordialade kui universaalne, poliitkemplusi ületav idee. Kindlasti saab tugevuseks pidada, et “Kalev“ vaatleb meeskonnafilmina ka ühe tiimi kujunemist ning üksikisiku rolli selles protsessis.
“Kalev” sai žürii poolt neli häält. Kolme häälega teiseks jäänud film oli Jaak Kilmi lavastatud koguperepõnevik „Tagurpidi torn”.
“Kalevi“ üks produtsentidest Pille Rünk sõnas peale žürii otusest teadasaamist: “On õnn, kui kokku saab hea lugu ja sellega hästi kokku kõlksuv loominguline meeskond. Loodan siiralt, et eesti vaataja, kellele mõeldes see film ju on esmajoones tehtud, saaks selle kinosaalis suurel ekraanil ära vaadata.”
Rünk lisas, et filmi tehes käisid suur rõõm ja väike hirm ikka käsikäes.
“Ja sellele järgnes kohe suur tänutunne kõigi tegijate ees, kes selle filmi sündi on erakordselt palju oma annet ja oskusi panustanud. See on üks meie väikese Eesti lugu – meie ajalugu, meie identiteet ja meie (spordi)legendid,“ ütles Rünk.