4.-5. “Buratino” (2009) — Hinne: 3.8

Eesti ja Vene koostöös valminud “Buratino” oli “Tulnuka” tegija Rasmus Merivoo esimene täispikk film, mille režissöör ise trash-komöödiaks liigitas. Mingil määral nõustusid temaga nii vaatajad kui ka kriitikud, kes uuest muusikalisest filmist kahjuks rohkem prügi ning vähem nalja leidsid.

Sünopsise järgi on Buratino kasvanud häirivaks teismeliseks, kes teeb sõpradega bändi, huligaanitseb ringi ja trambib ilmselt mutta kõik vaatajate helged lapsepõlvemälestused.

4.-5. “Salmonid. 25 aastat hiljem” (2020) — Hinne: 3.8

Tõepoolest, 25 aastat hiljem otsustas režissöör Toomas Kirss vahemikus 1993–1995 ETV ekraanil jooksnud samanimelise sarja põhjal vändata täispika filmi. Veider lüke, sest aastal 2008 ütles Kirss Õhtulehele antud intervjuus, et seni, kuni elab, teeb ta kõik endast oleneva, et sari kunagi uuesti eetrisse ei jõuaks.

Tagantjärele tarkus tõestab, et ilmselt oleks “Salmonid” arhiivi jääma pidanudki ning viletsast tagasisidest ei suutnud filmi päästa isegi Ita Everi naasmine.

3. “Kiirtee põrgusse” (2019) — Hinne: 3.1

Eesti esimeseks täispikaks õudusfilmiks tituleeritud “Kiirtee põrgusse” kubiseb žanripõhistest klišeedest, mis olid halvad, ent mitte piisavalt halvad, et muutuda heaks.

Sealjuures astuvad Urmas Eero Liivi filmis täiesti asjalike “päris” näitlejate kõrval üles ka Brigitte Susanne Hunt ja Merilin Taimre ehk Paljas Porgand, mis ehk ütleb juba iseenesest nii mõndagi. 

2. “Soome marssal” (2012) — Hinne: 2.5

“Soome marssal” on Eesti-Soome-Keenia lühimängufilm ning kuigi eestlastest oli filmitegijate hulgas vaid meie skandaalseim produtsent Ken Saan, on tegu piisavalt jabura teosega, mis väärib oma kohta edetabelis.

Keenias kohalike näitlejatega üles võetud film räägib Soome auväärse sõjamehe ja kunagise presidendi Carl Gustaf Emil Mannerheimi elust, ning, jah, põhjanaabrite rahvuskangelane on filmis mustanahaline.

Muide, soomlased ise olid filmi peale nõnda pahased, et esilinastusel Helsingis pidi võttetiim osalema turvameeskonna saatel.

1. “Elu hammasratastel” (2018) — Hinne: 2.2 

Mis juhtub, kui vändata ligi kaks ja pool tundi kestev mängufilm süldibändi Respekt lauljast Kerdo Mölderist? Vähesed, kes seda teavad, leidsid, et kindlasti mitte midagi head.

Film kogus kokku veidi üle 3000 vaataja ning kadus kinokavadest kiiresti. Režissöör Henrik Normann kommenteeris toona julgelt, et pigem olgu 3000 inimest, kellele meeldis, kui 30 000 inimest, kelle meelest võinuks parem olla.

Ilmselt ei olnud ta lugenud ühtegi arvustust ning loodetavasti ei jõua temani ka käesolev artikkel…