Tellijad teavad rohkem. Liitu tuhandete teiste lugejatega alates 1 eurost kuus. Vali sobiv tellimus siit.
Arvustus: “Minu emps on kõvem kokk kui sinu ema” ehk kulinaarsete saadete katastroof
Kanal 2 saates "Minu emps on parem kokk kui sinu ema" astuvad võistlustulle kaks lapse ja lapsevanema duotFoto: Remo Tõnismäe
Lugedes Kanal 2 uue saate pealkirja “Minu emps on kõvem kokk kui sinu ema” ning kuuldes pidevalt, kuidas saates võistlevad lapsed ja nende vanemad, ootasin esimeselt episoodilt midagi täiesti teistsugust ja pidin kokkuvõttes pettuma.
Esiteks eeldasin ma, et tegu on päriselt lastega, mitte juba täiskasvanud “lastega”, kes lihtsalt süüa teha ei oska. Välismaa televisioonist oleme näinud varem küll ja veel, kuidas väiksed lapsed tulevad toime äärmiselt keeruliste roogadega, seejuures tehes seda üksi ning pingelises keskkonnas. Ootasin ka sellelt saatelt sarnast konsepti. Tegelikkuses saime aga saate täisealiste lastega, kes hoolimata oma vanusest ei osanud muna praadida ega küüslauku koorida. Mööda ei pandud seejuures mitte ainult saate kirjelduse ja sisulise muljega, vaid ka saate pealkirjaga. Ääretult veniv ja kummaline nimi, mis saate sisuga isegi kuidagi loogiliselt ei ühildu. See pealkiri oleks võinud olla palju lühem ja tabavam. Mul läks terve nädal enne kui mulle selle saate nimi päriselt ja õigesti meelde jäi.
Robert Rool oli saatejuhina hea valik. Kuigi mind häiris veidike see, kuidas ta vahel sekkus kokkajate tegutsemisesse, oli ta külllaltki tasakaalukas. Näiteks kui pastat kritiseeriti soola puudulikkuse tõttu, tõi Robert kohe välja, et ka burger oli oma vähese soola tõttu kriitikat saanud. Saate jooksul ei jäänud saatejuht aga mulle märkimisväärselt kordagi ette ning saate lõpuks jättis ta pigem positiivse mulje.
Mis aga ei jätnud positiivset muljet, oli saate kohutav stuudiodisain. Imetlusväärne, kuidas Eesti saated üritatakse teha võimalikult eestlaslikuks, kasutades selleks kellegi vanaema nõukogude laudast tulnud mustreid. Mulle jäi kohe silma see valgete täppidega punane muster, mis on rohkem äraleierdatud kui Anu Saagim meedias šampust joomas. Kunagi olid ka minu vanavanemate nõukogudeaegse talu riiulitel samades toonides maitseainete karbid. Miks peab Eestit kirjeldav disain olema nii kohutavalt vana ja veneaegne?
Kanal 2 kokandussõu “Minu emps on kõvem kokk kui sinu ema” osalejadFoto: Remo Tõnismäe
Tegemist polnud võrdse võistlusega
Saates oli osalejatel minut aega, et leida endale vajalikud asjad toidu valmistamiseks. Täheldasin, et mingil põhjusel on külapoed ka paremini organiseeritud kui saate pisike toidunurk. Nimelt ei leidnud teine pere maitseainete ja lehtsalatite juurest basiilikut üles. Basiilik oli pandud täiesti teisele riiulile, täiesti teise nurka, koos teiste värskete maitsetaimedega. See oli häirivalt ebaloogiline ning ausalt öeldes isegi veidi ärritav minu kui vaataja jaoks. See nurk polnud nii suur, et seda arhitekti joonisteta loogiliselt planeerida ei saaks.
Ma tahan kogu südamest tükkideks võtta ka seda, kuidas esimene isa-poja duo oma burgereid valmistas. Kuigi nad tundusid nagu väga armas pere ja neid kui inimesi oli hea vaadata, siis kogu see burgeri valmistus oli täiesti absurd. Esiteks oli nende ülesanne märkimisväärselt lihtsam kui teise pere ülesanne. Olles ise toiduarmastajana varem mitmelgi korral burgereid teinud, ei mahtunud mulle pähe, kuidas pealtnäha vilunud lihaküpsetajad lihtsa burgeriga hakkama ei saa. Selleks, et mõista, et see burger on alamaitsestatud, ei pidanud isegi seal kohapeal olema. Teiseks oleks burgeri vahele läinud kaste pidanud valmima käsitööna kohapeal, mitte tulema juba eelvalmistatuna pudelist. Tegu on äärmiselt lihtsa toiduga. Kõik, mida võistlejad tegema pidid, oli hakkliha maitsestama, õigesti küpsetama ning burgeri seejärel kokku panema. See ei olnud mingi eriline kulinaarne kunst. Sellega oleks saanud hakkama ka viieaastane ning saade oleks olnud seejuures ka sellevõrra poole põnevam.
Teise pere puhul oli juba algusest peale aru saada, et võistlus pole eriti võrdne. Esiteks oli neile antud toiduaine — päikesekuivatatud tomat — palju keerulisem kui hakkliha. Teiseks võimaldas nende roog palju peenemat ja põhjalikumat valmistamismeetodit. Neil oli võimalus teha kõik algusest peale ise, kaasaarvatud pasta sisse läinud nuudlid. Burgeri puhul poole tunniga saia päris algusest peale valmis ei tee, isegi kastet ju ei tehtud. Ma oleksin olnud väga üllatunud, kui teine pere poleks seda saadet võitnud.
Esimest episoodi kokku võttes võin ma rahuliku südamega öelda, et olen pettunud. See saade ei vastanud kuidagi mu ootustele. Kuigi olen õnnelik, et saates ei köetud üles üleliigset kunstlikku draamat ning võltsintriige, oli see saade minu jaoks kohutavalt igav. Ja ma armastan kokasaateid! Muidugi, nagu ka alguses mainitud, häiris mind saatest jäänud mulje, justkui oleks päriselt tegemist kokkavate lastega. Saate tegelik olemus läks saate kirjelduses minust kuidagi täiesti mööda. Toidule antud kriitika oli sisuliselt ei midagi ütlev ning samuti igav. Ka toidud ise olid lihtsad ja igavad. Läbivalt — igav, igav ja veelkord igav! Mitte miski selle saate juures ei stimuleerinud mind. Ei, valetan, üks asi siiski stimuleeris — see ebaloogiliselt asetatud basiilik.
