PlayStation 5 on maailma nõutuim mängukonsool. See tähendab, et hinnad on kõrged ning saadavus on madal. Eestis on viimasel ajal järelturul hinnad küll kukkuma hakanud, kuid kui soovid osta poest uut konsooli, siis hetkeseisuga pead välja käima 800-1050 eurot.

Xboxile joostakse tormi oluliselt vähem, mis tähendab, et seda päriselt ka võimalik osta ja veel märkimisväärselt madalama summa eest. Eesti edasimüüjate juurest saad praegu tutika Series X-i kätte 640-650 euroga. Sääst on korralik, vähemalt 150 eurot.

Juurdehindlusest ei pääse täielikult ja Series X-i ostes, kuid kui soovid lähiajal uue mängukonsooli soetada, siis PlayStationist on see kahtlemata odavam valik.

Lihtne ja loogiline versus ebavajalikult keeruline

Me elame hetkel läbi uue konsoolipõlvkonna algusaegasid. See tähendab, et spetsiaalselt PlayStation 5-le ja uutele Xboxidele toodetud mänge on veel vähe ning paljud sinu mängudest jooksevad erinevatel režiimidel nii uuematel kui ka vanematel mängumasinatel. Xbox on mängude praeguse ja eelmise põlvkonna versioonide eristamise teinud konkurendiga võrreldes oluliselt lihtsamaks.

Microsoft rakendab Xboxi konsoolides Smart Delivery süsteemi. Kui ostad mängu Series X-il (või Series S-il, One’il või One X-il), siis tirid automaatselt alla mängu selle versiooni, mis sobib sinu konsooliga kõige paremini. Miks sa peaksidki tahtma oma uuel ja kallil konsoolil näha mängude kesisemaid versioone, kui saab ka paremini? Kõik on lihtne ja loogiline ning tehakse sinu eest automaatselt ära.

PlayStation 5 rakendab aga ebavajalikult keerulist süsteemi, kus eksimused on lihtsad tekkima. Kui ostad PlayStation 5 peal digitaalse mängu, siis saad jätkuvalt valida, kas tirid alla selle mängu PlayStation 5 või PlayStation 4 versiooni. Täna on mängude versioonide eristamine lihtsam kui eelmise aasta novembris, mil PlayStation 5 ilmus, kuid kasutajale selle valiku jätmine on juba niigi üleliigne samm. Sa ei taha PlayStation 5 peal mängida oma mängude PlayStation 4 versiooni ja sarnaselt Xboxiga võiks ka Sony konsool automaatselt aru saada, millist masinat mängimiseks kasutatakse.

PlayStation 5-l esineb probleeme ka füüsilise meediaga. Minu PlayStation 5 sees on hetkel PlayStation 4 mängu plaat. See mäng on saanud PlayStation 5 peal uuenduse, mille ma olen konsoolile alla tirinud. Sellest hoolimata hakkab mu PlayStation 5 igal korral pärast sisse lülitamist automaatselt alla laadima selle mängu PlayStation 4 versiooni. Tegu on süsteemiveaga, mis on Sony sõnul tänaseks juba parandatud, kuid tundub, et kõiki auke siiski veel lapitud ei ole.

Xboxi lihtsa ja loogilise süsteemi kõrval näib PlayStationi mänguversioonide eristamise metoodika eriti kohmakas ja ebamugav. Sa tahad oma uuel konsoolil mängida neid mänge, mis näevad sellel välja kõige kaunimad ja jooksevad kõige paremini. Microsoft on sellest aru saanud ja loonud süsteemi, mis teeb kasutajate elu võimalikult lihtsaks. Sony lahendus on pooltoores ja teeb eriti keeruliseks nende mängijate elu, kes konsoolide ja mängude erinevate versioonidega sina peal ei ole.

Rohkem mänge odavama hinnaga

Xboxi konsoolide üks suurimaid tõmbenumbreid on Game Pass mänguteenus, millele PlayStationil hetkel tugevat vastulööki ei eksisteeri.

Game Pass on kuutasupõhine mänguteenus, mis annab tellijale piiramatu ligipääsu suurele hulgale videomängudele. Game Pass eksisteerib eraldi konsoolil ja arvutil ning maksab mõlemal platvormil 10 eurot kuus. Eraldi on olemas veel 13-eurone Game Pass Ultimate teenus, millega saad endale Game Passi arvutil ja konsoolil ning lisaks veel Xbox Live Gold mänguteenuse, mis on vajalik netimängude mängimiseks.

Hinna-kvaliteedi suhtelt on Game Pass mängufänni jaoks üks parimaid hetkel saadaval olevaid pakkumisi. Teenuses on mänge üle 100 ning neid tuleb pidevalt juurde. Aja jooksul võetakse mänge ka Game Passist ära, kuid suuremaid ja populaarsemaid teoseid saab mängida pikalt. Näiteks lahkus teenusest hiljuti mahukas rollikas “The Witcher 3: Wild Hunt”, mis viibis Game Passis piisavalt kaua, et see algusest lõpuni läbi teha.

Ka mänguvaliku üle ei saa nuriseda. Kõik Xboxi stuudiote mängud tulevad Game Passi ilmumise kuupäeval. See tähendab, et Game Passiga saad esimeste seas mängida näiteks uusi “Halo” ja “Gears of Wari” mänge. Nüüd kuuluvad Microsoftile ka “Doomi”, “Fallouti”, “The Elder Scrollsi” ja “Wolfensteini” arendajad, seega tõenäoliselt näed nende seeriate järgmisi osi samuti Game Passis. Vanemaid osad on teenuse tellijatele juba praegu saadaval.

Lisaks Microsofti stuudiote mängudele jõuab Game Passi kiiresti ka muid suuremaid teoseid. Hiljuti jõudis sinna ilmumiskuupäeval näiteks uus ja soojalt vastu võetud netimäng “Outriders”, kuid mängida saab ka vanu klassikuid. Game Passis on olemas ka Xbox 360 ning isegi kõige esimese Xboxi mänge.

PlayStationil ei eksisteeri hetkel veel teenust, mis suudaks pakkuda Game Passiga ligilähedaseltki midagi sarnast. Kõlakate järgi võib see peagi muutuda, kuid hetkel veel midagi konkreetset kinnitatud ei ole.

FPS Boost, Auto HDR ja VRR

Kohe kirjutame need keerulised terminid lahti, aga alustuseks on oluline mainida, et uutel Xboxidel on need olemas, PlayStation 5 ei toeta neist ühtegi.

FPS Boost ja Auto HDR on Microsofti loodud funktsioonid, mis suudavad panna vanemad mängud jooksma ja välja nägema oluliselt paremini. FPS Boost kergitab mängude kaadrisagedust, Auto HDR lisab mängudele realistlikumaid valguslahendusi pakkuva HDR funktsiooni.

Need funktsioonid on hetkel olemas vähestel mängudel, kuid nende mõju on koheselt märgatav. Näiteks tulistamismäng “Sniper Elite 4” jookseb FPS Boostiga 60 kaadrit sekundis varasema 30 kaadri asemel ning Auto HDR annab mängu virtuaalsetele keskkondadele oluliselt realistlikuma mulje. Vahe on nagu öö ja päev: vana mäng jookseb ja näeb välja nagu uus. Tulevikus jõuavad FPS Boost ja Auto HDR veel suurema hulga mängudeni ja see annab vanematele teostele täiesti uue hingamise.

PlayStation 5 peal sarnaseid funktsioone ei eksisteeri. Sony mängudivisjon on alati keskendunud eelkõige tulevikule ning vanemate mängude toetamine ei ole kunagi olnud PlayStationi fookus. Hetkel veel eksisteerib uue põlvkonna mänge aga vähe ning PlayStation 5 ja Xbox Series X-i peal mängitakse rohkem ka vanemaid teoseid. Selles valguses on igati positiivne, et Microsoft on otsustanud anda nendele vanematele mängudele modernsema ilme.

Kummastavamal kombel puudub PlayStation 5-l ka variable refresh rate ehk VRR funktsionaalsus, mis peaks tulevikus süsteemiuuendusega siiski kohale jõudma. Tegu on pildiparandusfunktsiooniga, mis kaotab ära mängudes üsna tavalise ekraani rebenemise efekti ning annab seega mängudele kvaliteetsema ja puhtama ilme.

VRRi mõju illustreerib hästi näiteks “Assassin’s Creed Valhalla”: Series X-i pilt näeb PlayStation 5 omast välja oluliselt parem, kuna VRR silub kriitilistel hetkedel tekkivaid ebatasasusi. VRRi kasutamiseks läheb vaja ka telekat, mis seda toetab ning enamikes uuemates telerimudelites on see funktsionaalsus juba olemas.

Lõppude lõpuks oma mõlemal konsoolil oma tugevused ja nõrkused ning PlayStation 5 aktsia väärtus hakkab kerkima tulevikus, mil kohale jõuavad suured eksklusiivsed mängud.

See ei muuda aga asjaolu, et Microsoft on suutnud luua konsooli, mida on konkurendiga võrreldes oluliselt mugavam kasutada, mis pakub kasulikke lisafunktsioone, pika puuga parimat mänguteenust Game Passi näol ning mille saab kätte madalama hinnaga.