Peagi jõuab lõpule järjekordne aastakümme ja aeg on teha inventari. Samal meelel on ka Metacritic, kus on kokku pandud nimekiri viimase kümne aasta jooksul ilmunud parimatest videomängudest.
Mida see nimekiri meile ütleb? Tõenäoliselt seda, et uute ideede jaoks on veel ruumi, kuid nostalgia vastu ei saa mitte miski. Vaata üle, kas oled lõppeva kümnendi kõige olulisemad mängud läbi teinud või on midagi vahele jäänud.
2010. aastal ilmunud “Red Dead Redemption” tõestas, et Rockstari “GTA” valem töötab võrratult ka Metsikus Läänes. Kuigi nii mõnigi nägi selles mängus lihtsalt hobustega “GTA-d”, siis sellest hoolimata on esimene “Red Dead Redemption” läinud ajalukku kui üks parimaid mänge, mis eales loodud.
John Marstoni inimlik lugu on siiralt liigutav ja suudab mängijatele sügavale hinge pugeda. Ja kuigi “Red Dead Redemption” on küll tõsine mäng tõsistele inimestele, siis juba niigi hea asja teeb veel paremaks võrratu zombisid täis lisapakk “Undead Nightmare”. Siin on midagi kõigile – nii neile, kes otsivad sügavat lugu, kui ka neile, kes tahavad lihtsalt kõmmutada.
Aasta varem PlayStation 3 peale ilmunud “The Last of Us” oli juba korra mängumaailma tormijooksuga vallutanud. 2014. aastal, kui inimeste kodudesse hakkasid ilmuma veel ahjusoojad PlayStation 4, tegi “The Last of Us Remastered” seda teist korda.
Kohe jäi mulje, et just PlayStation 4 on kõige õigem konsool, mille peal “The Last of Usi” mängida. Mäng, mis nägi varem välja võrratu oli nüüd veel kaunim ja inimestele anti veel üks võimalus Joeli ja Ellie unustamatu seiklus läbi elada.
Just nii, “The Last of Us” oli nii märgilise tähtsusega videomäng, et jõuab kümnendi parimate mängude edetabelisse lausa kahel korral.
Siin ei ole tegelikult midagi imestada. “The Last of Us” oli revolutsiooniline teos, mis tõstis videomängude animatsiooni ja loojutustamise lati enneolematutesse kõrgustesse. Järgmisel aastal tuleb välja teine osa ning on raske ette kujutada, et kolossaalsete ootuste koorma all suudetakse valmis teha midagi esimest “The Last of Usist” paremat. Aga lootma peab.
On mõneti kummastav mõelda, et “Skyrim” tuli välja juba 2011. aastal. See on ikka veel sage külaline YouTube’i vaadatuimate mängude nimistus ja on tänaseks saadaval pea kõigil ekraani ja paari nupuga masinatel.
Kuigi viimase kümne aasta sees on ilmunud rohkelt häid (ja ehk isegi paremaid) rollimänge, siis just “Skyrim” jääb lõppevast kümnendist meelde kui see rollikas. Seda on mänginud kõik ja kõigi emad-isad ja kassid-koerad, korduvalt. “Skyrim” on paljudele saanud avatud maailmaga rollimängu sünonüümiks.
Kosmose-eepos “Mass Effect 2” on siiralt võrratu videomäng. Mina mängisin seda esimest ja viimast korda 2010. aastal ja mäletan jätkuvalt loo nüansse ja neid emotsiooni, mis mind lõputiitrite ajal valdasid. On vähe teisi mänge, mis on nii püsivad ja kestvad.
Selles mängus saavad kokku kõik “Mass Effecti” seeria parimad ideed ilma liigse ballastita. Kui esimeses osas veel otsiti õiget teed ja roniti tipu poole, siis jõuti elegantselt soovitud sihtkohta kohale. Kolmandas lohiseti küll juba mööda mäekülge alla ja “Andromeda”… Tead, las ta jääb.
“Odyssey” on ideaalne näide sellest, kuidas Nintendo suudab muuta näiliselt juba ammu ajale jalgu jäänud ideed värskeks ning nooremale mängijate põlvkonnale huvitavaks.
Siin ei ole mingit suurt lugu eepilistest lahigutest ja suurest armastusest. “Odyssey” on võrratu platvormer, mis on kõige siiramas mõttes lõbus ja suudab kaasa haarata nii lapsed kui ka suured mängijad. Kui otsid Switchi omanikule head jõulukinki, siis see on mäng, mida tasub meeles pidada.
Ei ole liialdus öelda, et videomängumaastikul on lõppev kümnend olnud Rockstari ajastu. Kuigi välja on lastud vaid käputäis mänge, siis peaaegu kõik mahuvad viimase kümne aasta parimate teoste esikümnesse. Kuid Rockstari astronoomilise edu kõige kõnekam näide on jätkuvalt “GTA V”
2013. aastal ilmunud “GTA V” on tõsiselt märgiline videomäng, mis püsib ka 6 aastat pärast poelettidele saabumist jätkuvalt müügiedetabelite tipus. Uusimat “GTA-d” on kokku müüdud üle 115 miljoni koopia ning selle käive küündib 6 miljardi dollarini. Uhke, väga uhke.
Üritagu palju nad tahavad, aga Rockstar ei oska lihtsalt teha halbu mänge. “GTA” on tohutu hitt ja sama lugu on natukene vähem populaarse (kuid siiski tohutult eduka) vesterni “Red Dead Redemptioniga”.
Kuigi paljude arvates teeb esimene “Red Dead Redemption” teisele osale silmad ette, siis võeti eelmisel aastal ilmunud järg vastu pea lakkamatu kiidulauluga. “Red Dead Redemption 2” jõudis hiljuti ka arvutile ja kuigi maandumine on olnud konarlik, siis on ju tegelikult tore, et nüüd saab suurem hulk inimesi mängida ühte väga head videomängu.
“Breath of the Wild” tõestab, et Nintendo ei hoia aastakümnete vanuste mänguseeriate arendamisel kramplikult kinni ennast tõestanud mängudisainist, vaid käib ajaga kaasas ja suudab luua vanade ideede baasil midagi uuenduslikku ja kaasahaaravat.
2017. aasta “Breath of the Wild” tõi “Zelda” seeria elegantselt tänapäeva ja tõstis selle ka nooremate mängijate huviorbiiti, kellel puudus Linki seiklustega nooruspõlvest nostalgiline side. “Breath of the Wild” on kaunis, hiiglaslik, leidlik ja lõbus selle sõna kõige elementaarsemas mõttes.
On mõneti kummastav, et 1985. aastal mängumaastiku vallutamisega algust teinud Super Mario suudab ka enam kui 30 aastat hiljem tuua videomängudesse uudsust ja innovatsiooni. 2010. aastal sai selle mäekõrguse saavutusega hakkama “Super Mario Galaxy 2”.
Kolm aastat varem ilmunud esimest “Galaxy” mängu kiideti samuti taevani, kuid “Galaxy 2” tegi lihtsalt kõike rohkem ja paremini. See on lõbus ja värvikirev, kuid samal ajal ka oskusi nõudev mäng, mis sobib absoluutselt kõigile. Paraku ei ole see mäng veel Nintendo Switchil saadaval, kuid lootus sureb viimasena.
Populaarsed lood
Viimati lisatud
Sisuturundus
Populaarsed lood mujal Geeniuses
G tellijale
Pro tellijale
Igal argipäeval
Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.
