Danger Zone'i kaart on palju avatum kui ükski "CS: GO" kaart on varem olnud.
Kes vähegi on “CS: GO-d” mänginud see teab seda tunnet. Terve su tiim on raundi alguses surma saanud, sa oled ainsana elus ja kõik vastased on siiani hea tervise juures.
See on hetk, kus kaotada pole midagi, ainult võita. Jäävad variandid proovida su käes olevat relva hoida ja raundi lõpuni elus püsida, võimalikult palju vastaseid maha võtta, et neil järgmine raund kallim oleks, või võimatu pole ka clutch ehk üksi kõik need vastased mättasse lüüa.
Selline põhimõtteliselt ongi detsembri lõpus välja tulnud nüüd tasuta mängu “CS: GO” Batte Royale mängulaad nimega Danger Zone, mis toimub kaardil nimega Blacksite.
Kuidas see erineb teistest?
Teistest Battle Royale mängudest nagu “PUBG” või “Fortnite” erineb see täielikult. Esiteks on kaart väiksem, selle suurus on umbes neli tavalist “CS: GO” kaarti. Mängijaid on samuti vähem, üksi mängides on neid maksimaalselt 16.
Enne kaardile hüppamist pead aga valima koha, kuhu maandud. Samuti näed sa seda, kuhu kavatsevad minna teised mängijad.
Mängu alguses valid endale koha, kuhu maandud.
Seda ei näe sa ainult mitte raundi alguses, vaid võid tahvlist pidevalt jälgida, millisel kärjel parajasti vastasmängijad asuvad.
See teeb kohe asja pingeliseks, aga teistpidi lubab sul vajadusel ka kiiresti liikuda, kui sa tead, et su ees on tühjus.
Kaart ei tõmbu kokku ringina, vaid erinevad kärjed kaovad ära ebasümmetriliselt. See võib lõpuks alles jätta väga veidra kujuga kaardi.
Vastaste umbkaudne asukoht on kaardil kogu aeg näha.
Kaardilt kogud sa raha ja relvi, mida on vähe. Veel vähem on aga kuule, mis sunnib sind iga lasku ja kokkupõrget võimalikult hästi läbi mõtlema.
Uusi relvi saab osta kogutud raha eest tahvlist ja see tuuakse sinuni drooniga. Kõik see teeb sind tegelikult sihtmärgiks, sest sa oled haavatav sel ajal kui tahvlis passid ja vastased näevad ka neid samu droone.
Paremad relvad lukustuvad lahti aja jooksul, aga nende ostmiseks peab sul ikkagi piisavalt raha olema.
Paremaid relvi saab aga kaardile langevatest konteineritest, mis on kõigile kaardil märgitud.
Aga on see ka hea?
Oluline on see, et tulistamis- ja liikumismehaanika on ikka tavapäraselt hea “CS: GO” oma. On väikseid muudatusi, näiteks elupunkte on sul 120 tavapärase 100 asemel ja erinevalt tavamängust saad sa elupunkte MedShotiga juurde, erinevalt tavamängust.
Hoolimata sellest saab surma kiiresti, kiiremini kui üheski teises Battle Royale mängus. Üks-kaks kuuli õigesse kohta ja sellest piisab.
Naljakal kombel jätab Danger Zone mulje otsekui “Half-Life 2” Battle Royale’ist, sest maailm meenutab rohkem just selle mängu maailma kui “CS: GO” oma ja lisaks on niivõrd palju erinevaid vidinaid. Näiteks saad kasutada vastaste elimineerimiseks ka tuttavat terroristide pommi, mis teeb kahju peaaegu tervele kärjele.
Üldiselt toimuvad palju tulevahetused üsna nõrkade relvadega ning isegi automaate, rääkimata AWP-st, näeb väga harva.
Sellisel küllaltki avatud kaardil on AWP-l oluliselt suurem eelis teiste relvade ees, võrreldes “CS: GO” tavaliste koridoride ja poolavatud aladega, kus AWP-del on selge eelis üksnes teatud pikkadel sirgetel.
Surnud vastased pillavad maha kõvasti värvilist nodi.
Mulle veidral kombel see Danger Zone isegi meeldib, eriti selle viimane faas, kui mängijaid on kaardile alles jäänud paar-kolm ja see faas võib kesta kauem kui kogu mängu eelnev osa. See on mõnusalt adrenaaliinirohke ja ma olen sealt paar korda ka võitjana väljunud.
Samas, ilmselgelt ei jää ma seda uut mängulaadi kauaks mängima, sest põhimäng on niivõrd palju huvitavam ja mitmekesisem. Võiks öelda, et Danger Zone on isegi täiesti mittevajalik ja kui see ühel hetkel kaoks, siis ma sellest puudust tundma ei hakka.
Niikaua aga võib seda igaüks ise proovida, sest mäng on ju tasuta.
Jah, osta,
sest see on tasuta. Väike lõbus ja pingeline lisa "CS: GO-le", enne kui uuesti põhimängutagasi lähed.
