Little Mess andis võimaluse laval särada

Juba lapsepõlves hakkas Kabel ka ise laule kirjutama, üllatades oma loominguga näiteks emadepäeval oma ema. Võimaluse oma lugusid ka suurele publikule esitada andis aga Little Mess bändi pääsemine.

„Mul oli selle aasta kevadel tänu bändile võimalus esimest korda anda välja oma esimene enda kirjutatud lugu, mis kannab nime „Oh boy“. See on eesti keeles tegelikult, pealkiri on lihtsalt loo lööklause, mis kõlab läbi laulu. See oli mu esimene lugu, aga see kindlasti ei jää mu viiimaseks,“ märkis Kabel.

Bändi panid kolmest neiust 2019. aastal kokku Tanja Mihhailova-Saar ja Timo Vendt. Parimad kandidaadid sorditi välja põhjaliku konkursi kaudu, mis koosnes kolmest voorust.

„Minu vennanaine saatis mulle lingi, kus oli üleskutse, et Tanja Mihhailova-Saar ja Timo Vendt otsivad casting’uga tüdrukutebändi uusi liikmeid. Esimene oli videovoor, mille raames saatis igaüks enda laulu video. Neid saadeti vist 180 ligi, kui ma ei eksi, ja sealt valiti välja 25 tüdrukut, kes kutsuti WAF-i,“ meenutas Kabel.

Teise vooru tarbeks oli vaja ette valmistada üks Mihhailova-Saare ja Vendti valitud ingliskeelne poplugu ja üks enda valitud tempokam eestikeelne lugu. Päev lõppes aga tantsuvooruga.

„Ehk siis nad jälgisid seal, kuidas me laulame inglise keeles poplugu, kuidas me laulame eesti keeles kiiremat lugu ja vaadati tantsuoskust ka. Sealt nopiti välja umbes kümme tüdrukut ja me läksime stuudiosse, kus meid pandi uuesti laulma ja lõpuks valiti välja kolm tüdrukut,“ kirjeldas Kabel.

Lisaks Kabelile valiti bändi ka Viktoria Koljagina ja Karmel Üksvärav, kellest viimane on nüüdseks asendunud Elise Treiga. Kabel tõdes, et oma bändikaaslasi ta varem ei tundnudki, ent ühine keel leiti koheselt üles.

„Meil klappis suhteliselt ruttu – saime kohe jutu peale ja kuigi me oleme väga erinevad pesoonid, siis me täiendame üksteist perfektselt ja saime kohe ilusti läbi,“ sõnas Kabel.

Sel aastal minnakse Eesti Laulul uuele katsele

Tänavu osaleb ansambel ka Eesti Laulul, kus esimest korda pandi end proovile 2020. aastal. Toona finaali küll ei pääsetud, ent ehk sel korral jõutakse ka kümne parima sekka. Esmalt tuleb aga veerandfinaalist poolfinaali pääseda.

„Eesti Laul on artistidele suur võimalus. Eriti just Eestis, kus pole lauljatele väga suuremaid üritusi. Kui ikkagi sinna 40 sisse mahtuda, siis see on väga imeline,“ kommenteeris Kabel.

Nende loo ja muusikavideo esmaesitlus toimub sel laupäeval esimeses veerandfinaalis ning Kabeli sõnul on oodata meeldejäävat esitust.

„See laul, mis me saatsime, meeldib mulle üldse kõikidest lauludest kõige rohkem. Tõesti oleme väga rahul looga ja see laul tekitab meis nii häid tundeid, et ainult heade tunnete ja mõtetega läheme sinna,“ ütles ta.

Lavale lauljad aga veerandfinaalis ei pääse, vaid parimad selgitatakse välja muusikavideote põhjal.

„Muusikavideo tuli väga heas mõttes uhke minu arust. Meil oli väga lõbus seda filmida. Ma arvan, et ta tuli ikkagi päris kena,“ märkis Kabel.

Kogu karjääri üle võib uhke olla

Kuigi Eesti Laulul osalemine on saavutus omaette, on Kabeli karjääris suuri õnnestumisi olnud teisigi. Nii palju, et ühe käe sõrmedest jääb vähekski.

„Ma tegelikult pean suurimaks õnnestumiseks seda, et kui ma lõpetasin gümnaasiumi, siis ma sain kohe hakata tegelema täpselt sellega, millega ma tahangi tegeleda. Ma sain kohe õpetajaks ja just sellele alal, millel ma soovin ka ise pädev olla,“ märkis Kabel.

Hetkel töötab ta näiteks nii lauluõpetaja, koreograafi kui ka lavastajana.

„Ma olen hästi palju seotud ka tantsuga ehk kuigi muusika on hinges, siis tants on jalgades,“ sõnas Kabel.

Sel aastal täitus ka tema suur soov multikakangelastele oma hääl anda. See oli miski, mis talle juba lapsest saati põnev ja köitev tundus.

„Ma küsisin väiksena väga tihti, et kuidas mina saan ka suurena multikatele peale lugeda. Nii äge oli vaadata, kuidas nad said laulda ja rääkida ja see oli mu suur unistus. Sel kevadel, mai lõpus mulle tuligi pakkumine teha üks lastesari, kus ma sain üht peategelast mängida ja siis mul tuli neid multikaid veel ja veel ja nüüd peaks eetris juba päris palju multikat olema, millele ma olen peale lugenud,“ rääkis Kabel.

Hiljuti sai ta esimest korda ka kinofilmile peale lugeda – peagi kinodes jooksvas lastefilmis „Piia seiklused“ räägib peategelane just Kabeli häälega.

„Ma olen absoluutselt kõigega rahul, mis ma siiani saavutanud olen. Muidugi ei jää ma nüüd siia pidama,“ märkis ta.

Ohverdustest pole pääsu

Karjääri nimel on Kabel end juba väiksest saati pikkade ja tegusate päevadega harjutanud ning puhkamiseks ja väljas käimiseks tal aega väga ei jäägi.

„Ma tegin tööd selle nimel, et ma jõuaksin siia, kus ma praegu olen, kohutavalt palju tegin tööd. Mul olid väga pikad päevad lapsest saati. Umbes 14-tunnised päevad, kuhu pidi sisse mahtuma teatrikool, tantsimine, laulmine, koor, koolimuusikalid, trennid. Ma ei andnud endale heas mõttes asu. Eks ma ikka puhkasin ka, sest mul on nii toredad vanemad, kes sundisid mind puhkama, aga ma olen hästi õnnelik, et ma ei puhanud nii palju kui võib-olla mõni teine tiinekas omal ajal. Nad ikka said pidudel käia ja Konsumi kõrval hängida – seda ma ei ole kunagi teinud,“ kirjeldas Kabel.

Kibekiire rütm on jätkunud ka täiskasvanueas, mistõttu on sõbrad paratamatult aeg-ajalt veidi tagaplaanile jäänud.

„Mul on siiamaani pikad päevad ja ma teen siiamaani väga palju ohverdusi. Ma üldse ei taha, et sõbrad tagaplaanile jääks ja mul on tegelikult väga vaja toetavaid inimesi enda kõrvale. Ma väga hoolin neist ja nad väga toetavad mind aga tihtipeale ei jää nende nägemiseks nii palju aega. See on muidugi noore inimese elus oluline, aga ma arvan, et ma jõuan sinna ka, kus mul on sõprade jaoks rohkem aega,“ märkis Kabel.

„Ma arvan, et see on õige, et ma praegu pingutan ja teen tööd nii palju, kui jaksan ja suudan, sest ma arvan, et kui ma vanemaks saan, siis mul lihtsalt ei ole enam jaksu. Ma arvan, et praegu on kõige õigem aeg ennast n-ö pooleks joosta, et kunagi nautida seda töövilja,“ lisas ta.