Covid-19 polnud veel õieti laastamistööd alustanudki, kui teadlased poetasid sõna, et selle genoomis leiduv anomaalia viitab tehispäritolule. Mis sest, et koroonaviiruseid kandvad nahkhiired on Wuhanist sama kaugel kui Istanbul Tallinnast ja neid ei peeta isegi Hiinas söögiks, tundus üldsusele sellegipoolest usutav ametlik narratiiv, et pandeemia sai alguse elusloomade turult (või ikkagi loodusest). Mitte sealsamas piirkonnas asuvast, neidsamu viiruseid uurivast laborist. 

Mis siis, et puudus igasugune teaduslik tõestus, et vahekandjate kaudu inimesteni jõudnud SARS-viirused oleks võimelised inimeselt inimesele levima hakkama. Kõik, kes julgesid inimkäe sekkumisele vihjata, tembeldati vandenõuteoreetikuteks ja Facebook klassifitseeris keskustelu valeinfoks. 

Kuigi tulevaste pandeemiate ära hoidmise eesmärgil oleks ülioluline teada, kas kandus viirus tõesti loomadelt üle või hakkas levima inimliku äparduse tõttu, tegi Hiina valitsus kõik, et seda tööd raskendada. 

Seitse miljonit inimelu

Hiljuti avastasid Saksamaa ja Ühendriikide teadlased genoomis “sõrmejälje”, mis osutab taas, et SARS-CoV-2 on sünteesitud. FBI direktor Christopher Wray avaldas, et büroo on juba mõnda aega pidanud pandeemia vallandumise põhjuseks ikkagi laborileket, ning 8. märtsil kinnitas CDC endine juht Robert Redfield kongressi ees, et Wuhani viroloogiainstituudis käimas olnud SARS-viiruse inimestele nakkavaks võimendamise uuringuid rahastati, vähemalt osaliselt, tõepoolest Ameerika maksumaksja raha eest. 

Ei ole vaja palju nuputada, mis põhjustel üritasid ametiasutused ja teadusringkonnad aastaid haigustekitaja – mis on ülemaailmselt nõudnud umbes seitsme miljoni inimese elu – tehislikku päritolu varjata. 

Samal päeval tõi Netflix välja pikisilmi oodatud dokumentaalsarja lennunduse kõige suuremast müsteeriumist: “MH370: Lennuk, mis haihtus õhku”. Kolmeosaline sari käib üle Malaysian Airlinesi lennu kadunuks jäämisega seotud levinumad teooriad. Ning põhjustest, miks takistada tõe ilmsiks tulekut, puudust ei ole. 

Maailm täis nutiseadmeid

Üks on selge: reisilennuki kadumine pole mõistatus, mida õnnestuks lahendada teadusele toetudes. Ükskõik mis pardal olnud 239 inimese traagilise huku põhjustas, arvestada tuleb eelkõige inimfaktori panusega.

Üheksa aasta eest, 8. märtsil 2014. aastal, kadus Kuala Lumpurist Pekingisse suundunud Boeing 777 üsna pea pärast õhku tõusmist radarilt ning vaatamata ajaloo ulatuslikematele otsingutele ei ole siiani teada, mis sellega juhtus. Lennukid peaksid olema seiratavad paljude eri meetoditega ning 9/11 sarnaste terrorirünnakute ärahoidmiseks tänapäeval isegi distantsilt juhitavad, kuid MH370 otsekui haihtus õhku piirkonnas, kus tunti koguni muret Hiina liiga aktiivse jälgimise pärast. Maailmas, mis on täis nutitelefone, satelliite, radareid ja kõikvõimalikke jälitusseadmeid. 

Väidetavalt nägid kalurid Tai piiri lähedal kahtlaselt madalal lendavat lennukit umbes samal ajal, kui lennujuhid kaotasid MH370-ga kontakti. Naftaplatvormil töötanud Uus-Meremaa kodanik olla näinud taevas põlevat objekti. Platvorm asus Hiina satelliidi tuvastatud potentsiaalse õnnetuskoha lähedal ning Vietnam saatis lennukid piirkonda läbi otsima, kuid midagi ei leitud.

Mitmed tollel ööl lendajad olid tunnistajaks müstilisele tulesädemete kogule, mis võis tekkida mõne suure plahvatuse tagajärjel. Seismoloogid registreerisid merepõhjas kerge maavärina, mille võis põhjustada suuremõõtmelise objekti merre kukkumine. Ilmus ka satelliidipilt lennukirusuga sarnanevast heledast laigust tumedas vees.

Palju nägijaid

Malaisia, Indoneesia ja Tai vahelistelt aladelt laekus mitmeid teateid hädasoleva lennuki kohta. Mõned tunnistajad nägid seda ümberpööramise faasis, kuid surmahädas lennumasinat märgati ka teisel pool poolsaart, Andamani mere kohal. Indiast Phuketi poole purjetanud brittidele paistis taevas kahtlaselt oranž teraslind.

Meka palverännakult koju lennanud pereema nägi aknast välja vaadates ookeanil kummalist pilti: veepinnal tundus hõljuvat midagi suurt ja hõbedast, mis nägi välja nagu lennuki saba ja tiib. Ühtki tunnistust ei võetud arvesse, mis lisas kütust kahtlustustele, justkui ei võta Malaisia valitsus uurimist tõsiselt.

Loo muutis veelgi segasemaks asjaolu, et mitme allika sõnul nähti Malaysian Airwaysi reisilennukit hiljem suure müra saatel lendamas (samuti ebatavaliselt madalal) ka Maldiivide kandis. Tähiseid kirjeldati detailse täpsusega, kuid ka need ütlused lükati kõrvale. Indoneesia kalamehed märkasid Malaka väinas merre langevat hõbelindu rohkem kui päev pärast MH370 õhkutõusmist.

Vastukäivast infost ja ametliku versiooni puudumisest tekkinud pimeduses lõi õitsele igasugu teooriaid, ükski neist pole aga tänaseni kinnitust leidnud. 

On neid, kes usuvad, et lennuk tulistati kas eksikombel või tahtlikult alla ja kukkus Lõuna-Hiina merre. Teised arvavad, et see sunniti maanduma kusagil mujal, leidis otsa India ookeanis või peideti koguni Pakistani. Mõned versioonid viitavad sellele, et Malaisia ​​valitsusel ja lennufirmal on midagi varjata, samas kui teised väidavad, et lennuki röövis mõne välisriigi valitsus. Komplitseeritumad teooriad spekuleerivad, et tegu võis olla ajaloo esimese distantskaaperdamisega, kahtlustatud on Põhja-Koread ja Iraani ning ei välistata isegi tulnukaid. 

Valitsus jäi esmase versiooni juurde

Vahetult pärast lennuki kadumist langes meedia vahendusel süü kapten Zaharie Ahmad Shah’le. Trajektoori muutmisega veel viimast korda kodusaarele pilvede poolt pilgu heitnud, sooritas ta justkui poeetilise massimõrv-enesetapu. Kuid pereliikmed on kõik väited depressioonist või eraeluprobleemidest ümber lükanud. 

Ei vasta tõele tühjaks jäetud sotsiaalse kalendri lugu ega ka legend abikaasa ja laste välja kolimisest katastroofipäeval. Lapsed olid juba suured, naine sõitis lihtsalt mehe reisi ajaks sugulastele külla ja kalendris oli kirjas isegi hambaarsti aeg. 

Kurikuulus lennusimulaator, millel piloot harjutas väidetavalt surmasõitu, oli lähedaste sõnul nii aegunud, et uuel arvutil enam ei töötanudki ja kogus juba aasta kokkupakituna tolmu. Press nägi kõvasti vaeva, et aidata kapten Zaharie’t süüdlaseks lavastada.

Teise variandina kaalub ajakirjanik Jeff Wise Netflixi sarjas kolme lennul viibinud venelasest reisija võimalikku rolli MH370 kadumisel. Selliselt põhjendatuna – kaaperdamine eesmärgiga juhtida lääne hukkamõist Krimmi annekteerimisest eemale – tundub see kõigist kolmest versioonist kõige ebausutavam. Küll aga mitte võimatu järgmise konspiratsiooniteooria võtmes.

Andmed ei klapi

Kolmanda pakkumisena võis mängus olla USA käsi, kuna Pekingisse suunduvale kommertslennule laaditi tohutus koguses elektroonikat, mis ei kajastunud saatelehtedel. “Konsolideeritud” saadetise kaaluks oli kaubamanifestis märgitud 2453 kilo. Paberite järgi moodustasid osa sellest liitium-ioonakud, samas kui üle kahe tonni kaupa oli deklareeritud lihtsalt “raadiotarvikute ja laadijatena”. Ning seda infot õnnetuse järel ei avalikustatud.

Esialgses ametivõimude avaldatud aruandes seisis hoopis, et ettevõte NNR Global Logistics tarnis 133 tükki üht tüüpi eset kogukaaluga 1,99 tonni ja 67 tükki teist tüüpi eset, mis kaalus 463 kilo. Akude arvu ega kaalu polnud täpsustatud, kaasas oli juhend, et tegu on kergestisüttiva kaubaga, mida tuleb käsitseda ettevaatlikult.

Malaysia Airlinesi andmetel kaalusid akud 221 kilo, NNR pressiesindaja sõnul aga alla kahesaja kilo. Ülejäänud lasti sisu keelduti avaldamast, tuues põhjuseks käimasoleva uurimise ja seaduslikud ettekirjutused.

Kargomüsteerium

Aastaid MH370 juhtumit uurinud Prantsuse ajakirjaniku Florence de Changy andmeil sisaldas see skaneerimata saadetis elektroonikaseadmeid, mis võisid olla seotud USA seire-, varjamis- ja droonitehnoloogiaga. Kaup toimetati lennukini eskordi saatel ja see võiski olla salapärase kadumise põhjuseks. 

Levinud konspiratsiooniteooria kohaselt võis kastides olla Afganistanis Talibani saagiks langenud droonijuhtimissüsteem, mille soetamisest olid huvitatud nii Hiina kui ka Venemaa. Diplomaatilisele rivaalile müüdud ülitundlik varastatud sõjatehnika pardal võis viia nii USA sõjaväe sekkumiseni kui venelaste katseni kaup enda valdusesse saada. Või isegi mõlemat korraga. Meenutab juba seriaali “Kodumaa” või “Skandaal”? 

Kõik teavad rohkem, kui räägivad

Uurival ajakirjanikul Florence de Changyl õnnestus alles aastaid hiljem avalikkuse ette tuua oluline tõik, et samas piirkonnas, kus MH370 kaduma läks, oli parasjagu käimas kaks suuremahulist rahvusvahelist sõjalist õppust, milles osales tervelt seitse riiki (sh USA ja Malaisia). Pressibriifingutel ei mainitud neid kordagi. 

Milline ratsionaalne selgitus võiks leiduda asjaolule, et piirkonnas, kuhu oli paigutatud nii tihedalt mere- ja õhuvägesid, ei tuvastanud ükski radar MH370 korrapäratuid liikumisi? 

Prantsuse insener Ghyslain Wattrelos, kes kaotas tragöödias abikaasa ja kaks teismelist last, väidab, et üks USA luureohvitser ütles talle otse: “Ameeriklased teavad väga hästi, mis lennukiga juhtus.” Riikidevahelist õhuruumi, kus transponder välja lülitati, jälgisid kaks Ameerika AWACS lennukit, mis oleksid võinud suurepäraselt tuvastada MH370 liikumise, muuhulgas seal, kus see alla kukkus. Aga lisaks on neil ka fenomenaalne blokeerimisvõime, et sundida lennukit suunda muutma ning see soovitud kohta maanduma eskortida. 

Tõenäolisem seletus oli kaaperdamine, kuid Malaisia ​​võimud otsustasid süüdlaseks teha kapteni. Millelegi sarnasele vihjas mulle ka üks tuttav Boeingu piloot mõned kuud pärast lennuki kadumist, andes mõista, et kuna reisilennukite tehnilisi andmeid edastavaid seadmeid pole võimalik välja lülitada, teadis juba järgmisel hommikul väga palju inimesi, kui kaua MH370 tegelikult õhus püsis. 

Kütusekulu ja mootori andmete järgi oli näha, et lennuk lendas kaua väga madalalt ning pigem maandus, kui kukkus merre. Maldiivide tunnistajad ei eksinud, kuid valitsuse vassimisest oli ilmne, et tõde ei avaldata kunagi. Piloot rääkis, et kõik andmed viitavad Diego Garcia versioonile, ja ohkas, et see lennuk on ilmselt juba tükkideks võetud ning kunagi leitakse mõned neist kusagilt hoopis teisest kohast …  Just nii need sündmused edasi arenesidki.

On need teooriad nii utoopilised?

Netflixi sarja on kutsutud vastutustundetuks, kuna kinkivat liiga palju aega vandenõuteooriatele. Aga ausalt, kas enimlevinud versioon jääb ebareaalsuse poolest teistele alla? Kuidas on loogiline, et lennuki kapten tappis (salongis rõhku langetades) kõik pardalolijad, tegi keerulisi pettemanöövreid, et radareid vältida ning lendas seejärel rasketes tingimustes veel kuus-seitse tundi, kuni kütus otsa sai?

Mitte et nii poleks võinud juhtuda, aga sõna otseses mõttes tõendid puuduvad ja kas see pole objektiivselt sama jabur ning põhjendamatu? Kui usutav tundub, et Boeing 777-l õnnestus lennata üle kõigi nende riikide, ilma et ükski oleks märganud võõrast aerobussi oma õhuruumi sisenemas? Ka kõige ulmelisemad teooriad tunduvad seda vähem vandenõuna, et üldlevinud selgitus juhtumile kõlab ise nagu vandenõuteooria.

Oluline on see, kuidas asjad paistavad

Olgu MH370 kadumisteooriad pealegi spekulatsioonide ja kuulujuttude tasemel – kui tegemist on tipptasemel jälgede segamisega, ei jäeta kivi kivi peale, et hävitada viimnegi tõestusmaterjal.

Kogu Malaisia valitsuse juhitud uurimise “faktiline tõestus”, et lennuk kukkus kusagil India ookeanis alla, põhineb matemaatilisel tõenäosusel ja rannast leitud prahil.

Täiendavaid küsimusi tekitab, miks kõige suuremat kaotust kandnud Hiina (153 reisijal 227-st olid Hiina passid) ainult valjuhäälselt vastuseid nõudis, kuid ise juurdlust ei algatanud. Nagu ka FBI seotus juhtumi uurimisega. 

Kui tõesti tuli ilmsiks, et kapten oli harjutanud kodusimulaatoril fataalset lendu, miks ei antud häiret kohe, vaid süüdistati alles kaks aastat hiljem Malaisia valitsust justkui selle varjamises. Tegevuse puudumine võib viidata FBI võimalikule osalusele intsidendis ning et USA oli MH370 saatusega kursis.  

Me ei saa kunagi teada, mis juhtus

Venemaa agendiks nimetatud jäänusteküti Blaine Gibsoni argument: “Poleks võimalik panna Hiina, Ameerika, Austraalia, Inglismaa, Malaisia ​​ja Vietnam kõik koos varjama, mis lennukiga juhtus. Need poisid pole semud!” kõlab koroonapandeemia valguses peaaegu meeleheitlikult. Mis iganes Malaysiani viimasel lennul aset leidis, juhtus just sel põhjusel, et tegu pole sõpradega.

Ning olgu veel täpsustatud, et samal ajal toimunud salajastel sõjamängudel osalesid USA ja Malaisia vägede kõrval Tai, Indoneesia, Singapuri, Lõuna-Korea ning Jaapani väed. Kui rahvast vaja lollitada, suudavad riigid koostööd teha küll.

Produtsent Harry Hewland rõhutabki sarjas veenvate vastuste puudumist ning püüab vaiba alla pühitud infokilde välja sikutades tõsta loo taas päevakorda, et me ei unustaks: MH370 kadumine on jätkuvalt mõistatus, mis pole lahendatud. 

Eesmärk pole lahata kaasahaaravaid konspiratsiooniteooriaid lennuki võimaliku saatuse kohta, vaid juhtida tähelepanu loo kahtlustäratavatele kohtadele ning võimendada kadunute omaste palveid, et tõe väljaselgitamine jätkuks.