Vaatamata ergutavatele süstidele ja vähestele unetundidele on võttegrupi meeleolu sõbralik. Magama olid enamus saanud kell kuus hommikul, sest käsil on stseenid, mis päevavalgust ei kannata.

“Kiirtee põrgusse” režissööri Urmas E. Liivi sõnul saab filmimisega tihtipeale alustada alles kaheksa ajal õhtul, sest päike peab olema õigel kõrgusel. Vastasel juhul ei kulge film loogilises järjekorras.

Kus Kasearu on?

Näitlejaid esialgu näha ei ole. Suureks kurvastuseks sain teada, et Kristjan Kasearu stseenid on juba tehtud ja tema on mööda Narva maanteed ajama pannud. Kuid mõne aja pärast ilmub trepile Franz Malmsten. Just see sama: Mait Malmsteni ja Harriet Toompere poeg. Viisakas ja nägus nagu tema vanemadki. Ahjaa, Franz kehastab õudukas nooremat venda Markust.

Draamateatri näitlejanna Kersti Heinloo, kes mängib Dorat, on taastumiseks pagendatud Vihula mõisa spaasse. Möödunud episoodid olid lihtsalt niivõrd võikad ja hullumeelsed, et isegi professionaal oli rabatud kuhu ta sattunud on. “Fucked up, mis asja ma teen,” oli Liivi sõnul Heinloo viimased sõnad kui ta läks.

“Me ikka paneme täiega ja meil ei ole südametunnistuse piinu, kui ületame mingisuguse maitsekuse piire,” selgitas Liiv selle emotsiooni tagamaid.

Verd voolab ojadena

Verd valatakse salastatud Lääne-Virumaa taluõuel omajagu. See põhjendab, miks pika heina sees vedelavad igasugused tapariistad. Maha on kinni löödud vikat, kuuri uks on punaseid pritsmeid täis ja puu all konutab kirves.

Grimmikunstnikule Edith Ellerile on see töö suur väljakutse, sest üheski teises projektis ei ole ta pidanud tegema nii palju rõvedusi. “Kulunud on juba viis liitrit kunstverd ja jooksmist on palju, sest grimm voolab pidevalt maha. Näitlejatele on tekitanud näkku ka kunstlik higi, mis tõmbab ülejäänud värvid pealt maha,” kommenteeris Eller.

“Kiirtee põrgusse” idee hakkas Urmas E. Liivil arenema kümme aastat tagasi ostetud suvekodus. “Selles kohas oli ajalugu justkui katkenud ja väga vähe oli teada, mis selles kohas on olnud. Õuduka tegemise motiiviks oli mõte, et keegi ei taha olla unustatud ja inimese jaoks on kõige hullem just see sama: ta unustatakse. Lisaks tuli varemetest välja veel raketipüstol ja siis hakkas lugu kruvima. Miks see seal on ja mis sellega tehti? Hakkasime asja uurima ja panime fantaasiat juurde ja sellest sai “Kiirtee põrgusse” kondikava,” kirjeldas Liiv.