Eksklusiivne reportaaž Eesti õuduka “Kiirtee põrgusse” võtteplatsilt: Lääne-Virumaal pole kunagi nii palju verd valatud

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Foto: "Kiirtee põrgusse" erakogu

Kõrgel kiiskav suvepäike ja pääsukesed vidistavad pea kohal. Panen autol hääled sisse ja hakkan mööda Lääne-Virumaa teid pidi salajase metsa poole sõitma.

Sellise palavusega peab ikka jube raske olema filmi teha. Näitlejatel higi jookseb, grimm sulab ja pea on paks otsas. Kaamera taga olevatel tegelastel muidugi ka, kuid neid pole pärast ju ekraanil näha. Küll nemad ära kannatavad.

Tigedad herilased

Tuleb välja, et järgmisel aastal esilinastuva õuduka “Kiirtee põrgusse” võtteplatsile jõudes ei ole seal tegemist ainult kõrvetava kuumusega, vaid ka herilaste invasiooniga. Väidetavalt saab seal iga inimene vähemalt korra päevas sutsata.

Herilaste lõks Foto: erakogu

Vaatamata ergutavatele süstidele ja vähestele unetundidele on võttegrupi meeleolu sõbralik. Magama olid enamus saanud kell kuus hommikul, sest käsil on stseenid, mis päevavalgust ei kannata.

“Kiirtee põrgusse” režissööri Urmas E. Liivi sõnul saab filmimisega tihtipeale alustada alles kaheksa ajal õhtul, sest päike peab olema õigel kõrgusel. Vastasel juhul ei kulge film loogilises järjekorras.

Kus Kasearu on?

Näitlejaid esialgu näha ei ole. Suureks kurvastuseks sain teada, et Kristjan Kasearu stseenid on juba tehtud ja tema on mööda Narva maanteed ajama pannud. Kuid mõne aja pärast ilmub trepile Franz Malmsten. Just see sama: Mait Malmsteni ja Harriet Toompere poeg. Viisakas ja nägus nagu tema vanemadki. Ahjaa, Franz kehastab õudukas nooremat venda Markust.

Operaator Kristjan Jaak Nuudi koos näitleja Franz Malmsteniga Foto: erakogu

Draamateatri näitlejanna Kersti Heinloo, kes mängib Dorat, on taastumiseks pagendatud Vihula mõisa spaasse. Möödunud episoodid olid lihtsalt niivõrd võikad ja hullumeelsed, et isegi professionaal oli rabatud kuhu ta sattunud on. “Fucked up, mis asja ma teen,” oli Liivi sõnul Heinloo viimased sõnad kui ta läks.

“Me ikka paneme täiega ja meil ei ole südametunnistuse piinu, kui ületame mingisuguse maitsekuse piire,” selgitas Liiv selle emotsiooni tagamaid.

Verd voolab ojadena

Verd valatakse salastatud Lääne-Virumaa taluõuel omajagu. See põhjendab, miks pika heina sees vedelavad igasugused tapariistad. Maha on kinni löödud vikat, kuuri uks on punaseid pritsmeid täis ja puu all konutab kirves.

Grimmikunstnikule Edith Ellerile on see töö suur väljakutse, sest üheski teises projektis ei ole ta pidanud tegema nii palju rõvedusi. “Kulunud on juba viis liitrit kunstverd ja jooksmist on palju, sest grimm voolab pidevalt maha. Näitlejatele on tekitanud näkku ka kunstlik higi, mis tõmbab ülejäänud värvid pealt maha,” kommenteeris Eller.

Raketipüstol, millest õuduka idee hakkas hargnema Foto: erakogu

“Kiirtee põrgusse” idee hakkas Urmas E. Liivil arenema kümme aastat tagasi ostetud suvekodus. “Selles kohas oli ajalugu justkui katkenud ja väga vähe oli teada, mis selles kohas on olnud. Õuduka tegemise motiiviks oli mõte, et keegi ei taha olla unustatud ja inimese jaoks on kõige hullem just see sama: ta unustatakse. Lisaks tuli varemetest välja veel raketipüstol ja siis hakkas lugu kruvima. Miks see seal on ja mis sellega tehti? Hakkasime asja uurima ja panime fantaasiat juurde ja sellest sai “Kiirtee põrgusse” kondikava,” kirjeldas Liiv.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.