Kogenud uurija selgitab, mida “Kättemaksukontori” Maango ja Tuvi tegelikult valesti teevad

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Foto: kuvatõmmis

Sisekaitseakadeemia lektor ja pikaajaline uurija Raivo Öpik avaldas Eesti Ekspressis, et tema lemmikuurijateks on Eesti seriaalist “Kättemaksukontor” pärit Maango (Märt Avandi) ja Tuvi (Ott Sepp). Öpik toob nende põhjal Siseakadeemias õpilastele isegi näiteid, mida politseinikud teha ei tohi.

Diktoril avanes võimalus vaadata ühte osa koos Öpikuga ja jälgida hetki, kus politseitöö just kõige täpsem ei olnud. Etteruttavalt mainib Öpik, et selles sarjas ei ole eksimusi, vaid on dramaturgilised rõhutused. Kuid see teebki tema arvates sarja vaadatavaks.

Siseruumides ei tulistata

Foto: kuvatõmmis

Teise hooaja 12. osa algab stseeniga, kus Tuvi ja Maango liiguvad mööda treppi üles. Püstolid näpus ja arutavad omavahel, mida kahtlusalusele ettekäändeks tuua, et ta ukse lahti teeks.

Tullakse välja hädavalega, et nad on loomaaiast ja otsivad taga minema jooksnud hüääni. Kahtlusalune ei ole nõus ust lahti tegema ja seepeale üritab Tuvi ukse lahti tulistada.

Öpiku tähelepanek:

Kedagi kinni pidama minnes ei hakata alles ukse taga kokku leppima, mida kahtlusalusele öelda, et ta ukse avaks. Natukene hilja on sellisel teemal midagi kokku leppima hakata alles kohapeal, sest see võtab aega ja seda jutuajamist võib ka sisse kuulda olla.

Peale selle toovad nad sellise ettekäände, mis ei ole sugugi usutav. Tegelikkuses nii ei tehta. Hüääni otsimise asemel oleks võinud näiteks öelda, et nad kontrollivad suitsuandureid. Aga filmi jaoks on hüääni otsimine väga hea ettekääne, see kutsub vaatama – mind samuti.

Kitsas trepikojas tulistamine on ohutu ainult filmis. Tegelikkuses seda välditakse, sest ei ole teada, kuhu kuul rikošetiga lendab. See võib tabada ka iseennast ja surmavalt.

Kodud ei ole küsitlemiseks sobivad kohad

Foto: kuvatõmmis

Nii Maango ja Tuvi kui ka Marion ja Frida käivad osa jooksul korduvalt inimesi nende kodudes üle kuulamas.

Öpiku tähelepanek:

Kodus inimesi küsitlemas käies on kahtlusalusel või muidu ebasõbralikul inimesel hea võimalus öelda, et väga head küsimused, aga mulle ei meeldi, et te minu kodus olete, palun lahkuge.

Nii antakse talle võimaluse enda vastused läbi mõelda ja tulla ametlikule ülekuulamisele juba ettevalmistatud looga. Seda praktikas juhtuda ei tohi, sest niiviisi võib ilma jääda väga vajalikust infost.

Ühtegi kriminaaltoimikut ei koostata

Foto: kuvatõmmis

Maango ja Tuvi käivad kahtlusaluseid küsitlemas ja uurivad juhtumeid, kuid ühtegi kriminaaltoimikut informatsiooni üles märkimiseks ei ole.

Öpiku tähelepanek:

Reeglina peab kõik tunnistused protokollima, sest vastasel juhul ei ole hiljem prokuratuurile või kohtule midagi tõendina esitada. Kuid selline viga on kõigis kriminullides, sest paberite täitmine oleks vaatajale igav.

Käetugedega tool annab võimaluse valetamiseks

Foto: kuvatõmmis

Maango ja Tuvi on kutsunud kahtlusaluse politseisse ülekuulamiseks. Maango ja Tuvi lauad on vastamisi ja kahtlusalune istub nende kõrval.

Öpiku tähelepanek:

See ei ole hea paigutus ülekuulamise jaoks. Ülekuulatav peaks alati istuma näoga uurija poole, sest nii saab uurija temaga parema kontakti.

Kõrval istudes on ka väga kerge valetada. Kõige mõjutatavam on inimene otse sinu ees. Ülekuulamisruumis ei ole ka käetugedega tooli, sest lisatoetuspunkt annab tuge luiskamiseks.

Tähelepanek sarjast “Siberi võmm”

Foto: kuvatõmmis

Seriaalis “Siberi võmm” võtab kohtuarst sündmuspaigal sõrmejälgi ja teatab saabuvatele uurijatele, kes tapetu on. Näiteks tegu on 35-aastase Triinuga.

Öpiku tähelepanek:

Midagi nii naljakat (kui see nüüd nali on) on harva näha. Kohtuarst on erialalt arst, mitte kriminalist. Ta ei tea sõrmejälgede võtmise tehnikast tavaliselt midagi ja ei peagi teadma.

Peale selle ei tea kohtuarst, kes tapetu on ega saa teada tema tausta. Üldjuhul ei jõua kohtuarst sündmuskohale enne uurijat. Eestis ei tööta kohtuarst ka kusagil politseimajas, tegemist on eri ametkondade – kohtuekspertiisi instituut ja politseiamet – töötajatega. Üks on justiitsministeeriumi ja teine siseministeeriumi haldusalas.

Mõrvas süüdimõistetu räägib kohe ära, mis juhtus

Foto: kuvatõmmis

Mõrvas süüdi oleva isiku šokk on nii suur, et teda on paljastatud ja hakkab katkematult rääkima, mis kõik juhtus.

Öpiku tähelepanek:

Kas just nii kohe, see sõltub situatsioonist, või nagu juristid mõnikord ütlevad “see on fakti küsimus“. See on täiesti usutav, et kui süüdlane juba rääkima hakkab, siis see tuleb nagu paisu tagant.

See on pisut pikem teooria, aga lühidalt öeldes on inimese organismil teatav stressitaluvus. Taluvuspiiril jõuab inimene n-ö sisemise kauplemise faasi – kas on energiat jätkata valetamist või loobuda valetamast ja vähendada stressi. Stressi vähenemine on inimesele meeldiv tunne ja kes meist ei tahaks tunda meeldivat veel ja veel.

Praktikas ei tohi sellist inimest kordagi jutus takistada. Tal tuleb lasta end tühjaks rääkida, sest muidu ta võib minna lukku, ja siis tuleb hakata uuesti küsitlema, kui seegi alati enam aitab.

Vaata sama sarja SIIT!

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.