Kuidas asjad siis nii kaugele rullusid, et gängidest sai üle-Eestile valupunkt? Kõigepealt tuli justiitsminister Urmas Reinsalu (Isamaa), kes on tuntud Eestis kui üks kavalamaid poliittehnolooge, välja mõttega, et tema läheb koos politseiga õhtul Falgi parki patrullima. Valimised on tulemas, Reinsalul on vaja pildis olla, justiitsministrina leidis ta hea ja igale valijale arusaadava teema, kuidas end tegutsemas näidata.
Anveltil ei jäänud midagi üle
Siis jäänud muidugi siseminister Andres Anveltil (sotsid) muud üle, kui Reinsaluga kaasa minna. Sest politsei on ikkagi siseministri alluvuses ja kui teda nüüd sel puhul pildil ei ole, võib jääda mulje, et ta ei hooli probleemist. Mis sest et probleem ei ole nii tulitav, et nõuaks ministri sekkumist ja politsei saaks kenasti sellega ise hakkama.
Sel ajal kui Anvelt ja Reinsalu alles sättisid Falgi pargi poole, oli Tallinna linnapea Taavi Aas (Keskerakond) seal juba, supsti!, ära käinud, sest omavolitsevad noortekambad on ka omavalitsuse probleem. Muidugi andsid kõik asjaosalised aegsasti meediale teada, et lähevad isiklikult Falgi parki kontrollima ja sealsete noortega rääkima. Kõige tipuks, saabus Falgi parki sel ajal kui Reinsalu ja Anvelt seal patrullisid ka peaminister Jüri Ratas (Keskerakond).
Nii juhtuski, et uudistesaated sattusid poliitilise mängu tõmbetuultes segadusse ja arvasid, et kogu see poliitpropaganda väärib korralikku käsitlust. Mida rohkem teemast räägiti, seda rohkem lahustus algne info ning eilseks olid ekraanidele jõudnud juba kindlas kõneviisis väljendid nagu “pätid”, “alaealised terroriseerivad Tallinna” ja reporteri kommentaar: “Siiani pole me veel siin Falgi pargis peksa saanud”.
Eile õhtuks olid uudistesse ilmunud katteplaanid, mis polnud üldse Eestis filmitud või olid selgelt videolavastused, kuid nende peal vastavat märget polnud ja nii võis televaatajal, kes seostas videopildi tekstiga Eesti noorte gängidest, jääda asjast veelgi hullem mulje.
See tekitab probleemi
Meeles tuleb siinkohal pidada, et igasugune kuritegevuse võimendamine tekitab kiiremini kangelasi ja paraku on nii, et negatiivsed eeskujud levivad alaealiste hulgas kärmemalt kui positiivsed. Uudistetoimetuses on alati kiire, mistõttu meedia poliitikute mängu suures osas ilma kriitikameeleta alla neelas.