Retrohuumor: arhiivikaadrid Tartu garaažimajandusest 1980ndate aastate lõpus
Foto: kuvatõmmis
Autostumine ei ole mingi 21. sajandi probleem. Garaažikohtade puudumine oli valus teema juba vene ajal.
ERRi arhiivis olev saade “Garaaž” teeb põhjaliku ülevaate olukorrast Tartus aastal 1987. On tunda, et “sula” ja sõnavabadus oli juba saabumas. Kriitilised kommentaarid, sarkastiline ja irooniline diktori jutt ja teravad intervjuud.
Võiks isegi öelda, et tegemist on “Pealtnägija”-väärilise ülevaatega.
Kõik alltoodud väljavõtted sobivad ka 2018. aastal näiteks Kalamaja iseloomustamiseks
“Siin nad konutavad. Sügisel ja talvel, kevadel ja suvel. Jalus nii lastel kui pensionäridel, vaibakloppijatel ja koerapissitajatel.”
“Niisugust aega ei tule nagunii, kus meie autod kas või ökoloogide meeleheaks kõik viimseni majade vahelt garaažidesse kolitakse.”
Garaaže oli küll vähe, aga see-eest oli kvaliteet kehv.
“Tartu Peetri kirik ehitati kahe aastaga ülesse, aga see garaaž on 10 aastat ehitatud ja seda ei ole ikka vastu võetud. Ja ei võeta ka. Ehituskvaliteet on nii halb.”
“Saame ju kõik aru, et koos uute elamurajoonidega tuleb valmis ehitada ka garaaže. Aga nüüd tuleb siis valida, kas ehitada garaaže või ehitada kaupluseid.”
“Ehitusvõimekus on ju piiratud meil, materjalid on piiratud. Tuleb ju ehitada lasteaedasid, koole, kaubanduspindasid…”