Lapsevanem soovitab: “Toybox Turbos” õpetab koos lapsega videomänge nautima
Lapsesõbralikke mänge otsides võid komistada pärlite otsa, millest sa varasemalt midagi ei teadnud.Foto: kuvatõmmis
Enne isaks saamist oli mul üks kindel ootus: ma olin oma peas väga täpselt välja mõelnud, milline lahe videomängupaps minust saab ja kuidas ma oma pisikese “teise mängijaga” koos metsikuid seiklusi läbi elama hakkan. Paraku ei vasta ootused alati reaalsusele.
Kui ma nägin, kuidas möllu ja seiklusi täis mängud mu pisikest poega selliselt ärritasid, et teine ei suutnud enam rahulikult hingatagi, sain aru, et mängude nimistu tuleb kriitiliselt üle vaadata.
Hakkasin otsima mänge, mis pakuksid väljakutset, ei sisaldaks vägivalda, näeksid välja kunstilised ning sobiksid meie pere seatud eetilisuse standardiga. Teisisõnu “S.T.A.L.K.E.R” või “GTA V” peavad veel oma aega ootama.
Palju rõõmu mänguautodest
Mida sobib mängida koos lapsega? Mingit kindlat žanrit ei julge ma välja tuua. Küll aga oskan pakkuda erinevaid sobivaid mäge. Üheks selliseks on “Toybox Turbos”.
Leidsime selle (või õigemini mu poeg leidis), kui Xbox Live mängu soovituslikuna esile tõstis. Kaanepildi järgi tundus, et tegu on ohutu mänguautode võidusõidumänguga. Mis seal ikka, proovida ju võib.
Sõita saab mitmetes erinevates keskkondades. Foto: kuvatõmmis
“Toybos Turbos” on sisuliselt kolmemõõtmeline “Micro Machines”. Pisikesed mänguautod sõidavad võidu erinevates siseruumides asuvatel radadel. Näiteks koolis klassiruumis, kus erinevate koolipinkide vahele on sildadeks seatud joonlauad või kaustikud.
Takistusteks on tõstetud teele pinalid, kustukummid sirklid ja muud koolis vajalikud esemed. Või näiteks saab sõita köögis, kus veega täidetud kraanikausist tuleb mööda saada üle kraanikaussi asetatud taldrikute kihutades. Midagi sellist võiks ju olla kolmeaastasel lapsel vahva vaadata.
Paar murekohta
“Toybox Turbos” osutus aga kolmeaastase jaoks pisut keeruliseks. Karl sai aru, kuidas kiirenda, pidurdada ja keerata, kuid kahjuks on minu Xbox One Elite V2 pult tema pisikestele kätele liiga suur. Keeruline on kõiki vajalikke liigutusi omavahel siduda või samaaegselt sooritada. Õnneks on mängus võimalik autot kohapeal ilma kiirendamata ringi keerata.
Lisaks klassikalisele võidusõidule on “Toybox Turbos” peidus veel aja peale sõitmist mitmes eri formaadis. Kord jälitas meid voolav vesi, siis tuli teekonnal korjata piisavalt kiiresti kellasid, või tuli näiteks piiratud aja jooksul läbida teatav kilometraaž. Igal juhul sisult sama asi – sõida mingit rada nii kiiresti, kui suudad.
Õpetab koos mängima
“Toybox Turbos” õpetas mind koos lapsega eetiliselt videomänge mängima. Isegi siis, kui oled 15-dat korda samal rajal kaotamas, ei tohi pereisa lüüa vankuma ja kaotada enesevalitsust. Tihti tahtsid huultelt langeda ka vängemad sõnad, mis alles viimasel hetkel muutusid mingiks hägusaks valjuhäälseks mõminaks.
Mõnikord pidi issi võtma mängust pausi ning seletama lapsele, et siit hetkest ei ole mul mõtet enam edasi mängida, kuna ma olen juba väsinud, mu tähelepanu hajub ja et enam lihtsalt ei jaksa.
Iga võit teenib virtuaalset raha, millega saab erinevaid sõidukeid osta. Peale sõiduki soetamist võib mängija masina värvust muuta. See oli Karlile väga oluline. Saad ju sõita just seda värvi autoga, mis just sulle meeldib!
Üle joonlaudade tähtede poole! Foto: kuvatõmmis
Mängu pikkust on tundides raske hinnata, sest mängisime sageli Karliga pulti üksteisele edasi-tagasi andes. Mõnikord sääraselt, et Karl kiirendas mänguautot parema päästikunupuga ning mina juhtisin vasaku pöidlakangiga. Keerulisemad kohad sõitsin läbi aga siiski üksinda.
Kõik Xboxi achievementid tegin ära samuti mina. Ja kui ma ütlen kõik, siis ma mõtlen tõesti absoluutselt kõiki 1000 punkti väärtuses. Mina küll tüdinesin lõpuks ja kaotasin mänguautode vastu huvi, aga Karl mängiks hea meelega veel ikka edasi.
“Toybox Turbos” ilmus eelmise põlvkonna konsoolidele, kuid on tagasiühilduvuse kaudu saadaval Xbox One’il. Mäng on olemas ka arvutil.
